6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene. palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud). meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega.
Lisaks füüsilisele kehale eksisteeris ka vägi, mis leidus kasvatates asjades. Arvati, et nõiad suudavad väge juhtida/suunata. Lisaks väele oli olemas ka hing, mis hoidis keha elus. Peale surma lahkunud põletati, sest arvati, et nii vabastatakse hing kehast. Muinasaegsetest jumalatest on teada vaid Taara. Kristlus oli levinud Eestisse juba arvatavasti enne ristisõdu. On leitud ristikujulisi ehteid, kuid need võivad tähendada ka midagi muud. On märgata muutusi matusekombestikus. 6. Eeldused Liivimaa ristisõjaks ja esimeste kristlaste siia jõudmine. Tegurid, mis soosisid Eesti ala vallutamist. Liivimaa ristisõda kestis 1208-1227. Eeldusi Liivimaa ristisõjaks oli mitmeid - Läänemere lõunakalda vallutamine, mille tõttu sai suunata tähelepanu Läänemere idakaldale, Lübecki linna rajamine ning siinsete inimeste piraatlus Taani ja Rootsi vetes ja samuti Saksa kaupmeeste röövimine maismaal (millest saigi
Vanasti ajasid eestlased männist palju tõrva. Männipuit on väärtuslik tarbepuit. Sellest valmistatakse ehitisi, mööblit, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju istutatud ja külvatud. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. 2.10Rahvausundis Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 2.11Mesipuud Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. 22 Anzelika Künnap Meemetsade tähtsus Euroopas hakkas kaduma 16. sajandil, kui Ameerikast hakati sisse vedama roosuhkrut. Eesti kaks viimast tarupedajat on looduskaitse all. Nad asuvad Võrumaal
valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi.
See muutub samuti ajas nagu näiteks keel, tavad ja mood. Püüan tõlgendada hauaplaatide traditsiooniliste sümbolite tähendust eelkõige mütoloogiliste, folkloristike ja usundiliste aspektide kaudu. Matmiskombestik kuulub kultuuri süvakihtide hulka, moodustades surmakultuuri olulisima osa. Välisest küljest on matusekombestik väga konservatiivne rahvatraditsioonide haru, mis pole oluliselt muutunud alates ristiusustamist. Üksikuid olulisi muutusi Eesti matusekombestikus võib märgata alles alates 1950. aastate keskpaigast, mil käibele tuli termin ,,nõukogulik kombetalitus" (Järve 2007: 3). Sisemisest küljest on rahvatraditsioonid aga paindlikud, seostudes ühiskonna vajadustega. Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab
vana-vene laensõnad. Aga on ebatõenäoline, et need sõnad oleksid saanud tulla keelde peale 13. sajandit, st et nad tulid enne. Mõned laensõnad on väga ühemõtteliselt vana-vene laensõnad. Nt rist, raamat, nädal, läti keeles pühad, kirikukell jne. Teiseks arheoloogiline materjal, mis näitab teatud motiivide levikut Eestis, mis võivad vihjata kristuse levikule juba 11.-12. sajandil. Need on muudatused matusekombestikus, laevamatuse levik, ristimotiiv ehetel, kuni selleni välja, et paganliku sümboolikaga ehteid arheoloogiliselt leitud ei ole. Me ei saa muinasaegset Eestis ette kujutada isoleerituna - Eesti oli piirkond, mille naabris suhtlesid omavahel üsna aktiivselt - Venemaa suhtles Skandinaaviaga tihedalt kuni 13. saj alguseni, kuni Skandinaavia hakkas rohkem suhtlema Lääne-Euroopaga. Nad kuulusid kultuuripiirkonda, kus tooni andsid kristlased
annaabi.ee 
