parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus - Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses - Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse
Magneet, 1995, nr 18, lk 49. Arnold Kurb. Edgar Suur: "Kui te minuga rääkida tahate, siis olge vait!". Liivimaa Kuller, 15. juuni 1995. Arnold Kurb. Siseminister rikub seadust. Liivimaa Kuller, 13. juuli 1995. Enno Tammer: Lindiskandaal jääb toimikusse I, Postimees, 7. oktoober 1996 Peeter Kaldre: Savisaare sinusoid, Luup, 25. november 1996 Igor Gräzin: Varjus ja veel kord varjus, Eesti Ekspress 1996 Alari Rammo: Savisaar on venelane? Ärileht, 2. september 1999 Toomas Mattson: Lindiskandaali kronoloogia ja Vilja Savisaare intervjuu, Postimees, 2000 Arengud Eestis sügisel 1987 : IME ettepanek, Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd, 1986-1991. Teine trükk. Tallinn, 2000, lk. 189-212 Edgar Savisaar - the most loved leader and the most hated opponent, Toomas Kümmel, Tallinn Airport Magazine, (2002), Spring, lk. 18-19 Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002 Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002 Enno Tammer
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich
(70%), neile järgnevad üsna suure vahega valla elanikud (48%). 38 ___________________________________________________________ Aken 5 Tallinn kui elukeskkond. Reet Reispass Keskkonnaga seotud teemad on Eestis ning mujal maailmas viimastel aastatel isegi aastakümnetel saanud suurema tähelepanu osaliseks tänu keskkonnaalastele liikumistele, uuringutele, poliitikale. Keskkondlikke probleeme kajastatakse sageli ka meedias (Boman, M., Mattson, L., 2006). Käesoleva uuringu keskkonnateadlikkuse teema käsitlemine on oluline selgitamaks Tallinna ja linna lähiümbruse elanike hoiakuid ja teadmisi keskkonnaalastes küsimustes. 1. Elukoht Kõigepealt tuli vastajatel hinnata seda, kuivõrd tuntakse muret Tallinna keskkonnaseisundi pärast. Ilmneb, et väga mures oli 23% nii Tallinna kui ka linna lähiümbruse elanikest. Võrreldes antud tulemust kuue aasta taguse uurimusega, ei ole
niiskuse tunduvalt suuremaid koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab (Hagentoft & Harderup 1995). Kuigi hoone piire võib olla projekteeritud niiskustehniliselt turvaliselt toimivaks veeauru difusiooni suhtes, võib niiskuse konvektsioon põhjustada lubamatult kõrgeid niiskustasemeid (Janssens & Hens 2003). Uuringud on tõestanud, et õhulekete teel kandub siseruumidesse hallituseoseid, radooni (Airaksinen jt. 2004, Mattson jt. 2002, Backman jt. 2000, Wang & Ward 2003) või õhusaastet garaažist (Emmerich jt. 2003, Batterman jt. 2007). Eestis tehtud uuringud (Kalamees 2007) on näidanud, et kui hoonepiirded lekkisid rohkem kui standardi (EPN 11.1 1995, 2003, EVS 837-1) piirarv (3 m3/(m2h)), siis kurtsid elanikud külmade põrandate ja rohkem kõikuva sisetemperatuuri üle, pistikupesadest tuleva külma õhu üle. Õhulekked hoonepiirete kaudu mõjutavad siseruumide õhuvahetust. Siiski ei saa
ȱ Lowdermilk,ȱ D.,ȱ &Perry,ȱ S.ȱ (2006).ȱ Maternityȱ Nursingȱ (7thȱ ed.).ȱ Stȱ Louis,ȱ MO:ȱ Mosbyȱ Elsevier,ȱ pp.ȱ 599–601.ȱ Marek,ȱ J.ȱ &ȱ Boehnlein,ȱ M.ȱ (2007).ȱ Postoperativeȱ nursing.ȱ Inȱ F.ȱ Monahan,ȱ J.ȱ Sands,ȱ M.ȱ Neighbors,ȱ J.ȱ Marek,ȱ &ȱ C.ȱ GreenȬNigroȱ (eds),ȱ Phipp’sȱ medicalȬsurgicalȱ nursing:ȱ Healthȱ andȱ illnessȱ perspectivesȱ (8thȱ ed.).ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosbyȱElsevier,ȱpp.ȱ302–332.ȱ Mattson,ȱS.,ȱ&ȱSmith,ȱJ.ȱ(eds).ȱ(2004).ȱCoreȱcurriculumȱforȱmaternalȬnewbornȱnursingȱ(3rdȱed.).ȱStȱLouis,ȱ MO:ȱMosbyȱElsevierȱSaunders.ȱ 2. klass: füüsiline vigastus 423 MaxwellȬThompson,ȱC.,ȱ&ȱReid,ȱK.ȱ(2007).ȱVascularȱproblems.ȱInȱF.ȱMonahan,ȱJ.ȱSands,ȱM.ȱNeighbors,ȱ J.ȱMarek,ȱ&ȱC
annaabi.ee 
