Langev kiir ja pinna ristsirge moodustavad langemisnurga. Peegeldunud kiir kujutab valguse levimise suunda pärast peegeldumist. Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Valguse peegeldumise seadus: valguskiire peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga, beeta=alfa Peegelpind on täiesti sile valgust peegeldav pind. Mattpind on mikrokonarustega; valgus peegeldub mattpinnalt kõikvõimalikes suundades. Valguse peegeldumist mattpinnalt nim hajuvaks ehk difuusseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Keskkonnas valgus nõrgeneb, üks nõrgenemise põhjustest on valguse neeldumine, teine valguse hajumine keskkonnas olevatelt väikestelt osakestelt. Kuu faasiks nim Kuu nähtavat kuju. Kuu eri faasid tekivad seetõttu, et Kuu on kerakujuline ja Päike valgustab erinevalt Kuu nähtavat osa.
12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti
See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk () alati võrdne langemisnurgaga (). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul. Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90° nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks. Täielikult peegelduvad tagasi ainult need kiired, mis langevad
Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse peegeldumine mattpinnalt: Valguse neeldumine Peegelpind peegeldab ühte suunda. Valge pareb peegeldab valguse igasse suunda. Valguse energia kehaga kokku puutudes muutub soojuseks. Tumedad pinnad neelavad rohkem valgust kui heledad. Nägemine Nägemine on meile väga oluline. Nägemiseks on vaja valgust. Mida eredam on valgus, seda paremini me näeme. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Vari
Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldub valgus kõikvõimalikes suundades, sellist peegeldumist nim hajuks e difuusseks peegeldumiseks. Mattpinnalt peegeldunud valgust nim hajusaks valguseks. Peegelpind on täiesti sile. Sogases keskkonnas valgus nõrgeneb, sest ta hajub väikestelt osakestelt. Kuu nähtavat kuju nim kuu faasiks. Kuusirp on näha kui päike valgustab kuu tagumist poolt rohkem kui eesmist. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumist valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse
suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuhu valgus ei lange. Täisvari ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt. Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt. VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole,
annaabi.ee 
