Valmast ja Kõnnust on leitud paarishaud, kuhu koos maetud mees ja naine olid sängitatud vastupidises suunas. Surnu maeti täies rõivastuses, mis oli veel kaunistatud luust, hammastest ja merevaigust ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid. Tõenäoliselt usuti hauatagusesse ellu ja pandi vajalikke tarbeesemeid selleks puhuks surnule kaasa. Üldiselt pandi kaasa ehteid, vahel ka tööriistu. Keskmisel rauaajal hakati kalmetesse ka hauapanusena relvi panema. Matmisrituaali juures võis mõnes kohas omada tähtsust tuli. Näiteks on leitud lapse hauast kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale. On leitud ka haudu, kus nägu on kaetud paksult sinise saviga ja silmadele on asetatud merevaigust kettad. Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid
Kõige suuremal hulgal ehteid sisaldab matus Vladimiris, sealt avastatud mehe skelett oli kaetud hele ookraga ja luuhelmestega, mis olid õmmeldud rõivaste/kanga peale ja moodustasid peakatte. Peakate oli kaunistatud rebase kihvadega ja kiviplaadiga. Elevandiluust olid tehtud käevõrud ja suur kaelakee. Skeleti kõrval oli räninuga, suur kraabits ja luuvarsi fragment, mis on kaetud spiraali ornamendiga. Paleoliitilistes matustes pole esemeid, mis oleksid spetsiaalselt matmisrituaali tarvis loodud, vaid kaasa on pandud tööristad, ehted, relvad tavalised olmeesemed. Need ei kõnele mitte midagi surma kohta, nad ainult räägivad elust ja tundub, et elu oli sel ajal tähtsam kui surm. Individuaalses ja kollektiivses kujutlusvõimes mängib surm keskset rolli, nii usklike kui ateistide jaoks on surm lõplik ja vältimatu fenomen. Antiikaja kultuurides oli surm inimeste ainuõigus (inimesi nimetati "mortals", moors keeles on "surm"), samas kui elu võtmine oli
tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel väike nelinurkne eend arvatav panipaik. Majadel oli sageli isegi viilkatus. Aastaringne asustus. Eestis on 8 kammkeraamika matmispaika. Sageli o surnud maetud eluaseme juurde või isegi nende sisse. Kammkeraamika ajast pärinevad ka üksikud matmispaigad, mis asusid elupaikadest eemal. Hauda pandi kaasa hammastest ripatseid, luust looma- või inimesekujulisi ripatseid, merevaiku, tööriistu. Matmisrituaali juures võis mõnel pool omada tähtsust ka tuli. Asulatest leitud haudade vähesus viitab sellele, et kõiki ei maetud ühtviisi, enamikule sai osaks mingi teistsugune kohtlemine. Maeti erilise staatusega isikuid. Kammkeraamika kultuuride inimesed kasutasid kõiki juba varemgi tuntud tööriistu, kuid nüüd hakati neid märksa paremini töötlema. Sisse hakati tooma taas võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Laialdaselt levis ka merevaik. Kammkeraamika ajal tundsid inimesed juba vaske.
11 peab pidevalt valvel olema ja kinni pidama tabudest. Viimase sammuna matavad barad oma surnud ümber perekonnahauda. Rituaalselt on see kõige olulisem toiming kuigi kära ja inimesi siin ümber on märksa vähem kui eelmistel etappidel. Kuigi ümbermatmist võib aastaid edasi lükata on ta järeltulevale põlvele siiski absoluutseks kohustuseks elust lahkunute ees. Tegu on viimase lüliga kogu matmisrituaali pikas ja kompleksses protsessis. Lõpuks ometi antakse märku normaalsesse tasakaalu tagasi jõudmisest. Õige suhe elavate ja surnute maailma vahel on taastatud. 5. KOKKUVÕTE Madagaskar on suuruselt 4 saar maailmas, asub Aafrikast idas India ookeanis. See on veel vähe avastatud maa, mis on olnud kuni aastani 1970 Prantsuse koloniaalmaa. Oma töös tõime välja ülevaate Madagaskri elust-olust. Samuti koostasime reisipaketi puhkuse- ja loodusenautijale
te linnuga. `Langemise' haudadest. Ohvrite m~ote oli algm¨argiks ongi . Noole len- ilmselt ohvriloomade ja ini- dulaskmine ning selle kukku- meste eluj~ou siirdamine surnu mise j¨argi ennustamist nime- taass¨unniks v~oi elavate kaitse- tatakse `maaennustuseks' ks. Koeraohvrit toodi veel ka , matmisrituaali ning al- Qin ajastul. tari () asukohad m¨aa¨rati muistsetel aegadel sama `lan- / ¡ Kujutab paati. geva noole' meetodiga. £6 ¢ seletab, et vanasti valmistati laevad puut¨ uve / ¡ Vana kuju , t¨uhjaks
annaabi.ee 
