tuntuks spordijalatsite tootmise alustamisega Eestis. Aastatel 1990-1994 kandis ettevõtte nime RAS ELKAR, mille erastamiseks moodustati ettevõtte töötajatest AS SAMELIN. AS SAMELIN alustas tegevust 7.veebruaril 1994.a. Esimesed väärtuslikud kogemused sai ettevõte koostööst Itaalia, Soome ja Norra firmadega, omandades oskused valmistada kõrge- kvaliteedilisi ja eritehnoloogiaga jalatseid. Ettevõtte teostab samuti allhanget – toodetakse jalatseid kaubamärkide ALFA (matkasaapad, erinõuetele vastavad töösaapad, armeesaapad) ja TOPMAN (tänavajalatsid) kollektsioonide tarbeks ning erinevaid töö- ja turvajalatseid Skandinaaviamaade firmadele. Käesoleval ajal on ettevõtte põhieesmärgiks kaubamärgiga SAMELIN jalatsite tootmine ja turustamine. Tootevalikus on töö- ja turvajalatsid, suusa- ja matkasaapad, tänavajalatsid kogu perele. 2
Ööbimiseks tuleme tagasi Välja tallu. Vaatamisväärsused: Liigvalla mõis ja park. Mõis on kaua aega olnud hoolduseta kuid sellegipoolest väärt külastamist. Ao järv ja Ao paisjärv, Padaküla järv. II päev : Alguspunkt Välja talu. jalgsi 15 km Varangu allikajärveni. Sealt bussiga tagasi Rakke. Tagasisõit Rakkest Tallinna kell 20.51 Vaatamisväärsused: Väga ilus Varangu allikajäv. Varustus ·Jalanõud. Sobivad tossud ja kerged matkasaapad. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja. ·Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep. ·Varusokid ja vahetusjalanõud ·Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning sokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. ·Väike seljakott isiklike asjade jaoks (suurusega kuni 35 l). ·Peakate. Jalgsimatkal on hea kanda suvel pearätti või lõuapaelaga matkamütsi. Peakate
madalam on õhurõhk. Selleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisut allapoole, edasi tõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismi olema ja tegutsema hapnikupuuduses. Matkavarustuse nimekiri 1. telk 2. magamiskott 3. voodilina 4. istumisalus 5. särgid 6. jope 7. vihmakeep 8. matkasaapad 9. kampsun 10. sall 11. kindad 12. alussärgid 13. aluspüksid 14. sokid 15. säärekaitsed 16. neopreensokid 17. sandaalid 18. kummijalatsid 19. hügieenitarbed 20. käterätik 21. sääsetõrjevahendid 22. kaart ja kompass 23. päikeseprillid 24. plastikaatkotid 25. paberrätikud 26. pisiremonditarbed 27. esmaabivahendid 28. kirjutamistarbed 29. matkapäevik, märkmik 30. taimede välimääraja 31. binokkel 32
lükkab etenduses käima osa, mis viib vaataja tagasi lapsepõlve ja paneb mõttes koos tegelastega kaasa mängima. Jemi tegelaskuju käivitab kogu lavastuse mängulisuse ja seda juba esimesest hetkest, kui ta rattaga lavale vurab. Nirksilm on aga sassis juustega tüdrukutirts, kellel on seljas heleroheline väikeste lilledega särk, mille peale on tõmmatud tumesinised punaste õmblustega traksipüksid ning jalas on tal paksud rohelised põlvikud ja pruunid matkasaapad. Nirksilma kehastab Liisa Pulk, kes paneb oma tegelase elama lapseliku entusiasmi, jonniva hääletooni, paterdav- tampiva kõnnaku ja intensiivse miimikaga. Liisa Pulgal on läbimõeldud ja -töötatud näitlejavahendid, mis muudavad ta veenvaks. Mina kui vaataja usun seda, mida ta laval teeb ja mulle tundub, et tal on laval mingi eesmärk. Liisa Pulga puhul me näeme stanislavskilikku näitlejat, kes sulandub oma tegelasega üheks. Teda etenduse ajal jälgides
· riietus. Alusriided peavad reeglina olema puuvilaased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu peab andma sooja ja ühtlasi olema läbilaskev. Peamised riided peavad olema tuultpidavad ja võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda ning peab sisaldama piisavalt taskuid (taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas). · jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. · kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (mida suurem matkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal
vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid matkasaapad või kummikud jalas, tuulest-päikesest vaskpunaseks pargitud näol teinekord paras habemetüügaski mõnusat muiet Me peitmas - niisugusena on kõige rohkem olnud juhust kohata Harri tsade ja merelaidude mees Jõgisalu selles või teises üksildases maanurgas. (Pioneer 1966, nr 9) Võta sa kinni, kuidas kellestki lastekirjanik saab. Aga et see Harri Jõgisaluga sedaviisi juhtus, on nagu endastmõistetav
võimaluse korral vettpidavad. Riietus peab võimaldama vabalt liikuda, üleriietel peab olema piisavalt taskuid ja need peaksid olema õigetes kohtades. Taskutesse peaks saama paigutada selliseid varustuse elemente, mida võib kõige rohkem vaja minna. Taskud peaksid olema avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas. Jalatsid kaitsevad matkaja jalgu välismõjutuste eest (maastiku ebatasasused, libedus, külm, vesi). Traditsioonilised matkajalatsid on matkasaapad. Suusamatkadel on selleks loomulikult suusasaapad ja veematkadel soovitavalt sandaalid või vettpidavad saapad. Soomatkadel ei ole paremaid jalanõusid kui kummikud. Kandesüsteemideks jalgsimatkadel on seljakotid. 12-päevastel matkadel kasu- tatakse põhiliselt seiklejatele mõeldud seljakotte (1540 l). Seljakoti suurus määra- takse tavaliselt kasutaja kasvu järgi(mida suuremat kasvu on matkasell, seda suurem peab olema kott)