(kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt. Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Pikkus ca 5 mikronit mtDNA sisaldab 16569 nukleotiidi, 37 geeni: • 2 geeni kodeerivad rRNA molekule • 22 geeni kodeerivad tRNA molekule • 13 geeni kodeerivad valke (hingamisahela ensüüme) Haigused 1. Maternaalne pärandumine – ootsüüdi mitokondrid vigased. Avaldumine – lihaste javõi närvisüsteemi haigused. 2. Mutatsioonid organogeneesi ajal – näit. Ainult lihaste mitokondrid vigased. Mutatsioonid mtDNAs põhjustavad teatud pärilikke haigusi. MtDNA mutatsioonid põhjustavad mitmeid geneetilisi haigusi. Haiguse raskus sõltub mutatsiooniga mtDNA hulgast üldises rakutüübi mtDNAs. Eriti kahjustatud saavad selliste kudede rakud, mis
mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad _ Maternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult emane _ Paternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult isane 52. Lordoos Lordoosiks nimetatakse ka asendit, millega mõne liigi emasloomad (näiteks rott) näitavad valmisolekut paaritumiseks. 53. Erinevate loomaliikide sigimise eripärad 54. Ema-järglase käitumise tekkimist mõjutavad tegurid _Hormoonide ja närvisüsteemi kontroll _ Kogemus ja õppimine _ Pärilikkus _ Haistmine _ Kuulmine _ Nägemine 55
isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid: · liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt); · liike, kel esineb maternaalne hool (ainult emahool), iseloomustab valdavalt polügüünia (enamik imetajaid, lindudest pardid jt); · liike, kel esineb paternaalne hool (ainult isahool), iseloomustab polügaamia, promiskuiteet (näiteks mitmed kalad). Niisiis esineb monogaamiat valdavalt vaid neil liikidel, kellel mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Kuid mis on põhjus, mis tagajärg? Vares on monogaamne lind ja tema isane hoolitseb järglaste eest (haub mune, toidab poegi jne)
arengus. Saakobjektide äratundmine on kas kaasasündinud või toidueelistus kujuneb sünnijärgselt. Samamoodi kiskjatega. On loomulik hirm n madude jms ees, aga alguses ei pruugi olla hirmu inimese ees. Saagi ja kiskjate sünnijärgse tundmaõppimise erinevad viisid. Suur liikidevaheline erinevus. Saagi äratundmine sünnijärgselt: a) katse ja eksituse meetod, garcia efekt b)eelistuste omandamine teistelt isenditelt (maternaalne/sotsiaalne mõjutus). Kiskja äratundmine: katse ja eksituse meetod (ohtlik), teiste isendite kogemusest õppimine. Sotsiaalsete sidemete areng. Imprinting lindudel, selle funktsioon looduses ja iseäralikud jooned. Imprintingu erinevad tüübid. Imprinting imetajail. Imprinting ehk vermimine lindudel, vastkoorunud kanapoeg on valmis järgnema peaaegu mistahes suurele objektile, mida ta peale koorumist enda juures kogeb. Vermimise funktsioon on selles, et see tagab ema
49. Too näide epigeneetilise imprintinguga seotud haigusest Genoomne imprinting põhineb DNA metülatsioonil. Genoomse imprintingu all mõeldakse vanemspetsiifilist geenide, kromosoomide või kogu genoomi ekspressiooni või repressiooni järglastel. Mutatsioonidki võivad seetõttu avalduda erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad pärinevad emalt või isalt. Genoomse imprintingu korral avaldub arengus ainult kas isa (paternaalne) või ema (maternaalne) poolt päritud alleel. ● Kallutatud metülatsioon – X-liiteline ihtüoos e kalasoomustõbi. Sagedus 1:2000 kuni 1:6000 poisi kohta põh X-kromosoomis paiknev arüülsulfataasi C e steroidsulfataasi Sts-geeni mittefunktsionaalsusega kaasnevaid muutuseid mitmete kudede ja organite talitluses ● Angelmani sündroom: Intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus, krambid, jõnksulised liigutused (eriti käte plaksutamine), sage naeratamine,
toiduga, näksib ta seda natuke ja ootab mõnda aega. Kui ta seejärel tunneb end halvasti, siis ta seda toitu rohkem ei puutu. Kui halba enesetunnet ei järgne, siis võetakse see toiduobjekt edaspidi menüüsse. Roti sellist käitumist nimetatakse Garcia efektiks ja sellega on pidanud arvestama nt rotimürkide väljatöötajad (mürk ei tohi toimida liiga kiiresti). o eelistuste omandamine teistelt isenditelt – See toimub omakorda erinevail viisidel: maternaalne mõju – katsed on näidanud, et nt noored võõrutatud rotid eelistavad toitu, mida sõi nende ema imetamise ajal ja mille vastavad keemilised ühendid jõudsid emapiimaga nende organismi sotsiaalne mõju - rotid hakkavad eelistama toitu, mida söövad nende seltsingukaaslased. Selle põhjuseks on arvatavasti toidus sisalduvate spetsiifiliste keemiliste ühendite lõhnad, mida tuntakse kaaslaste karvade ja väljaheidete küljes.
annaabi.ee 
