Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Materjalitehnika kodutöö 3 survetöötlus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stantsi, väntpress, eskiis, survetöötlus, kuumvormstantsimise, stantsimisviis, vormstantsimine, kere, väntvõlli, mehaanika, tehnoloogia, perekonnanimi, juhendaja, lisas, vormistada, stantsimisviisi, tüübiks, tootlikkus, deformeerimine, kinnine, hammasülekandeTöö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLUS Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: MATB Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil
МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6
hapramaid stantsimaterjale. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Seega väntpresse kasutatakse stantsimisel kui on vaja kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust ning võimalikult väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla
Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus
Hinnatud töö: tulemus 65 punkti 100st. Hinde võttis alla: eralduspind (-5%); töötlusvarud (-10%); nurkade ümardamine (-10%); lõppvao eskiis (-10%) Lähtejoonis Stantsimisviis ...valisin kinnise stantsimise väntpressil. Väntpressi puhul on toorikute täpsus kõrge ning metalli säästimeks on võimalik kasutada ka väiksemaid stantsimiskallakuid kuna on olemas väljatõoukajad. Väntpressi iseloomustab töö kvaliteedi olemasolu. Väntpresse kasutatakse kõrge kvaliteedi ning suure täpsuse saamise eesmärgil, ning sealjuures on oluline ka väike metallikulu. Samas kui võrrelda väntpressi vasaraga, siis vänt-
1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel liigub liugur ülemisest asendist alumisse ja tagasi. Kui liugur liigub alla, siis toimub lähtetooriku deformeerimine ning kui liugur liigub üles tagasi toimub tooriku eemaldamine stantsivaost.
Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev 21.03.14 21.03.14 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus.
........................................................... 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............................................................................................. 51 2.2.4. Valu korduvkasutusega vormidesse .......................................................................................... 53 2.3. Survetöötlus....................................................................................................................................... 54 2.3.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3
toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi sarniirselt väntvõlli vändaga ja kannab nende vahel jõudu üle. Oletame, et kolb asub silindris ülemises piirseisus ja kol- vipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga,, s. o.
annaabi.ee 
