c) Kaasakande režiim – toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga. Hõljumine algab, kui kihi hüdrauliline takistus saab võrdseks kihi kaaluga ühe pinnaühiku kohta 8. Heterogeensete segude separeerimine. Mehaaniline ehk füüsikaline separeerimine. Süsteemid. Materjalibilanss. Mittehomogeenne ehk heterogeenne süsteem – süsteem, mis koosneb kahest või enamast füüsikokeemiliselt mittehomogeensest (erinevates agregaatolekutes) faasist. Faasid, millest süsteem koosneb, võivad olla mehaaniliselt üksteisest eraldatud. Iga heterogeenne binaarne süsteem koosneb kahest faasist: - dispersne ehk sisemine faas, mis on väikeste osakeste kujul, - pidev ehk välimine faas, mis on dispersioonikeskkonnaks, milles on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga [3,lk.572]: k arv m n y = Auõ H 0 (15) Katseseadme skeem väljalase
Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: A B C Juhendaja: N.S. Tallinn 2010 2 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem väljalase
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem väljalase
DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga [3,lk.572]: k arv m n y = Auõ H 0 (15) Katseseadme skeem väljalase
Ardi Lepp Allar Leppind KAKB51 Juhendaja: Natalja Savest Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Katseseadme kirjeldus
Fixed tubesheet soojusvaheti on väga lihtsa ja ekonoomse konstruktsiooniga. Torusid seest on võimalik puhastada nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt, kuid nende välispinda ainult keemiliselt. Seda seetõttu, et torude plaadid on keevitatud kesta külge (Shell and tube heat exchangers, 2017). Kuna korpuse seinte ja torude temperatuur on erinev, siis temperatuuride erinevus ei tohi paisumise tõttu olla üle 80°C (Sinnott, 2005). Soojusvaheti materjali- ja soojusbilansid Materjalibilanss: Galg =Glõpp Soojusbilanss: Q = GACpA (TA1 - TA2 ) = GBCpB (TB2- TB1) (Mikkel, 2013) Soojusvaheti iseloomustus Tabel 1. Põhiseadme iseloomustus Soojendatav aine Oktaan Soojusagens Vesi algtemperatuuriga 10 Käikude arv Ühekäiguline Torude materjal Roostevaba teras Torude paigutus Kolmnurkne
2.3 Massi jäävuse seadus Süsteemi all mõeldakse teatud operatsiooni teostamiseks kasutatav seade, või mingi selle konkreetne osa. Süsteemid võivad olla järgmised: - isoleeritud süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ei ainet ega energiat - suletud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga ainult energiat - avatud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka ainet. Kõige paremini kirjeldab massi jäävuse seadust süsteemi materjalibilanss. Kõige üldisemal juhul omab see järgmiset kuju: (sisse) + (genereeritud) - (välja) - (tarbitud) = (akumuleeritud),(2.9). Aine akumuleerimist kirjeldab selle akumulatsiooni kiirus e. süsteemis oleva aine hulga muutumise kiirus. Juhul, kui akumulatsiooni ei toimu, tegemist on statsionaarse süsteemiga või protsessiga. Statsionaarse protsessi korral kõige lihtsamal kujul näeb materjali bilanss välja järgmiselt:
1. Materjali bilanss. Materjali bilansi koostamine võimaldab kindlaks määrata tehnoloogilistes operatsioonides kasutatava tooraine ja liimi koguse ning lähtudes sellest tehnoloogiliste seadmete vajaliku tootlikkuse. Materjalibilansi koostamisel lähtutakse tööstuse tunnitootlikkusest ning tootmisprotsessis tekkivatest jäätmetest. Ülesanne Koostada materjalibilanss kolmekihiliste lihvitud puitlaastplaatide tootmiseks kogusega 140000 m 3 aastas. Plaatide formaadid: 2600 x 1200 mm Keskmine tihedus = 659 kg/ m. 3 Paksus: 28 mm Väliskihtide paksus 2 x 5 = 10 mm. Sisekihi paksus 18 mm. 4 Materjalibilansi arvutused tehakse eraldi sise- ja väliskihtidele. Tööstuse tunnitootlikkus A Qt =T xk
annaabi.ee 
