aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. ''Hamlet'' W.Shakespear Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta
Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. "Hamlet" W.Shakespear Peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi
normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. "Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised," ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos.
kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. “Don Quijote” on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja – romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. “Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised,” ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. “Don Quijote” on humanistlik teos. 18. Commedia dell’arte Kuigi draama jäi Itaalia renessansi ajal teiste žanrite varju, tekkis ometigi algupärane rahvuslik teater – commedia dell'arte, mis avaldas kogu Euroopa draamale suurt mõju. Näitetrupp koosnes nüüd elukutselistest näitlejatest. Isegi juba žanri nimetus ise rõhutab professionaalsust. Kogu commedia dell'arte'i tekst improviseeriti näidendi
jumal (uus testament) kellest lähtub kõik vaimne ja hea ja kuri jumal (vanatestamendi jumal, saatan), kellest lähtus kõik materiaalne. Selle vastandamise juured peitusid paljuski idamaades, kohati sarnane Zarathustra õpetusega. Kattarite ideed hakkasid levima ristisõdade käikudega. Nende vastandlik usk tõi kaasa Kristuse lihaks saamist ja ristisurma: Kristus pärineb heast jumalast ning ta ei saa olla materiaalne. Kogu katoliku kirik oma materiaalsuses oli nende arust saatanast. Nad elasid väga askeetlikult, täiuslikud olid need kes tagasid enda ja teiste pääsemise taevasse, teised olid lihtsalt usklikud ning täiuslike abil võisid ka nemad pääseda. Nende puhul oli kõik seksuaalne ja ka iga sünd saatanast. Iga sünd oli nende jaoks uue hinge langemine saatana rüppe ning uus triumf saatanale. Levis nende usk linnaühiskonnas eriti 12.saj lõpp ja 13.saj alguses, enim levis ta Lõuna- Prantsusmaal. See sundiski 13
Vorm on see, tänu millele vormita materjalist saab mingi asi. Igas asjas, mida me oma meelte ja aruga tunnetame, on vorm (idee) ja mateeria läbi põimunud. Ta usub platonlikult, et on olemas ka puhas vorm, igasugusele mateeriale eelneb puhas ideedemaailm, igavene ja jumalik, peab olema esimene liikumapanija jumalik vaim, vormitu mateeria liikumise algallikas, seda nimetab ülimaks hüveks või täiuslikuks olemiseks. Materiaalsuses on ka võimalikkus ehk potentsiaalsus, et võimalus realiseeruks, saaks tegelikkuseks, ehk aktuaalsuseks, peab asi püüdlema selle suunas. Vaas ja see muu värk...formaalne ja eesmärkpõhjus. Kõikidel liikidel on kalduvus areneda kõrgema poole. Kunstnik ja ehitusmeister on kui loodus ise, mis on alati liikumises ning teeb seetõttu tegelikkuseks üha uusi vorme. Entelehhia (kindlale eesmärgile suunatus).