Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur Õim, Ellen Uuspõld, Mati Erelt, Reet Kasik, Ülle Viks, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Mart Remmel, Helle Metslang jt. Ilmusid kogumikud ,,Keel ja struktuur", ,,Keele modelleerimise probleeme". Tekkisid kontaktid vene ja välismaa lingvistidega ning toimus Kääriku konverents. 1978. aastal ilmus H. Rätsepa ,,Eesti keele lihtlausete tüübid", milles olid
Kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada; · loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius loovisik, kes teeb tulemuslikult ja palju tööd. Oluline tegur on pärilikkus. N: Bachi suguvõsas 16 heliloojat, Strausside ja Kappide suguvõsa täis andekaid. Ühed on "jumalast loodud" geeniused. Lapseeast avalduvad anded luuletajatel, heliloojatel (Mozart), matemaatikutel. Teised on aeglasema arenguga suurvaimud. Lapsepõlves olid lausa andetud. N: Newtonil koolis raskusi, Darwin oli pere häbiplekk. Sellised geeniused saavutavad tuntuse täisealistena 25a. Kuid nende viljakas tegevus kestab kaua: Darwinil 50a, Freudil 55a. Geeniuse kujunemisel mängib rolli ümbritsev keskkond. Loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste isiksuste koostöö jne. Tähtsus on ka vanematel, mis nad lastega ette võtavad. C
1822. ehitas inglane Charles Babbage prototüübi esimese programmeeritava arvuti prototüübi: Babbage' masinale sai kasutaja vabalt ette anta meetodeid, mida mehaaniliselt järgides masin soovitud tulemuseni j~udis. Esimesi programmeeritavaid elektronarvuteid hakati ehitama 1930. aastate lõpus ja neljakümnendate alguses nii Saksamaal, Inglismaal kui USAs. Paar aastat varem oli loogikutel ja matemaatikutel tekkinud aktiivne huvi arvutite programmeerimise ja algoritmide ning nende üldise teooria vastu. Teooria jaoks pole tegelikult töötada suutvat arvutit vaja, piisab abstraktselt ettekujutatavast arvutist, mis suudab täita meie poolt etteantud operatsioone. Sellised abstraktsed arvutid ja nende programmeerimise teooria lõid teineteisest sõltumatult ameeriklane Alonzo Church ja inglane Alan Turing (1912-1954) (hiljem oli Turing mõnda aega küll Churchi õpilane).
Nende asutuste puhul on oluline uurimisväline küsimus, et kus avaldada oma uurimustöid. 1944. aastal, kui NSV võim tagasi tuli, oli päeva korral sõjaeelsete ajakirjade taastamine. Neid uurimustulemusi tuli kusagil publitseerida. TA loomisega tuli päeva korral ka nende publikatsioonide ilmumine ning tegelikult kavad olis olemas juba 40. lõpus, aga regulaarselt ilmuvad publikatsiooni hakkavad ilmuma 1952. aastal - Eesti NSV TA toimetused. Ja selle all olid omad allsarjad, matemaatikutel oma ja ajaloo puhul polnud ajaloo sari, vaid selleks olid ühiskonna teaduste seeria. Hakkas ilmuma 4 korda aastas ja seal said avaldada nii ajaloolased, arheoloogid, kunstiajaloolased ja etnoloogid. Kõige olulisemaks perioodiliseks väljaandeks kuni 1980. aastate keskpaigani. Seal ilmus teadustegevuste ülevaateid, teaduskonverentside ülevaateid jne. Al 1950. aastate lõpust oli avaldamise probleem Eesti ajaloolasel tõsine probleem. Tollal oli teadusartikli avaldamine
peame silmas talle vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist [lk 120]. Sama- moodi võime ka iga kompleksarvu korral rääkida tema suurusest – talle kompleks- tasandil vastava punkti kaugusest nullpunktist. Seda kaugust võib muidugi leida arvuhulgad Pythagorase teoreemi abil. Aga kompleksarve pole ju olemas! Nagu ennist rääkisime, oli matemaatikutel ja kogu inimkonnal suuri raskusi nega- tiivsete arvudega – alles paarsada aastat tagasi lepiti, et tegemist on ikkagi täiesti mõistlike ja loomulike arvudega, millega tegelemine ei ole sugugi jumalateotus. Selles valguses on kompleksarvude mõistlikkuse ja loomupärasuse kahtlustamine igati mõistetav. Järgnev tabel, kus võrdleme negatiivseid arve ja imaginaararve,
annaabi.ee 
