Sisse tuleb oluliselt suurem subjektiivsus kui biomeditsiinilise lähenemise puhul. Uskumused, ootused ja tunded on interaktsioonis kehaliste reaktsioonidega. Need omavad olulist rolli sümptomatoloogias ning ka selles kuidas haigust kogetakse. Hüpnoos ka siin. Mudeli puudus on subjektiivsus. Lähenemine on kohandatud süsteemide teooriale, mis tähendab, et kõik on organismis omavahel hierarhiliselt seotud. Tervisepsühholoogia. Definitsioon on loengumaterjalides, Matarazzo, 1980. Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel. Silmas peetakse seda, et lähtutakse empirismist. Teadmine saab tulla vaid läbi kogemuse. Psühholoogia pani jala ukse vahele mälu, taju, keele, kõne, sotsiaalse käitumise, hoiakute muutmise teemadega. Tervise teemas on nad nüüd täiega sees. Nad.. me Tervisepsühholoogia põhiküsimused: * kuidas haigusi ära hoida? * kes jääb haigeks ja miks? * kes paraneb ja miks
Percival Symonds esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud. Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu!) . Nõustamise eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on mõnevõrra kunstlik.
kogetakse. Seda võib käsitleda ka kui süsteemiteooriat. Ükskõik, mis mutus kuskil neist kolmest ringist kutsub esile mutuse ka teistes. Oluline on terapeut-patsient suhe. Diagnooosimisel tuleb arvesse võtta ka süsteemide suhet. Mis on tervisepsühholoogia? ,,Tervisepsühholoogia on psühholoogiateadmiste kasutamine tervise edendamiseks ja säilitamiseks, haiguste ennetamises, diagnostika sja ravis ning tervishoiusüsteemi parandamisel ja tervisepoliitika kujundamisel." (Matarazzo, 1980). Biomeditsiinis ei olnud psühholoogial midagi teha, biopsühsots juba oli veidi. Tervisepsühholoogia põhiküsimused: kuidas haigusi ära hoida; kes jääb haigeks ja miks; kes paraneb ja miks; millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega; kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia: jälgib, hindab; määratleb probleemi; kogub andmeid; analüüsib andmeid; loob teooria; kontrollib teooriat.
Nt korraldan oma elu ümber. Muud tegurid. Mõjutan protsessi. Nt kliendi rahulolu, motivatsioon. Nõustamioskuste treeningprogrammid. Egan'i (1975) SOLER programm: - näoga kliendi poole, - avatud kehahoiak, - nõjatumine kliendi poole, - silmside, - lõõgastunud poos, - Keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm. Kõik eelnevad punktid sõltuvad siiski olukorrast. Harper, Wiens ja Matarazzo (1978) identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi: 5 - parakeel, - nägu ja näoväljendused - kineesika (liigutused) - pilk ja näoväljendused - prokseemika (ruumikasutus) Nõustamioskuste alased uurimused Lecomte, Bernstein ja Dumont (1981) - sobiv interpersonaalne distants.
Sõltub ülesande keerukusest – keerukama info omandamine rohkem seotud g’ga – MIKS? Mida kõrgem haridustase, seda väiksem IQ variatiivsus. Seega vähenevad ka korrelatsioonid sooritustestide/hinnetega. Hinnete korrelatsioon väiksem kui sooritustestide oma. Miks? Sest hinnetes rohkem muud infot – läbisaamine õpetajatega, motivatsioon jne. Koolis käidud aastate arv ja IQ: r = 0.60 – 0.70 (Matarazzo, 1972) = haridus tõstab IQ’d? Lastel (7. a) mõõdetud IQ korreleerub r = 0.40 – 0.50 haridustee pikkusega, mis viitab ka vastupidisele põhjuslikkusele. Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -
annaabi.ee 
