Minu päev kammkeraamika asulas Tere! Mina olen Alvis. Olen 43-aastat vana. Elan koos oma suure kogukonnaga, mille suuruseks on 21 inimest, Kagu-Eestis. Täna on meil leinapäev, sest eile suri üks meie kogukonna liige vanadussurma. Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame õngekonksude, harpuunide, mõrdade ja võrkudega
Jooksime kohe asja uurima. Tuli välja, et korraks hooleta jäetud pisike poiss Aabraham oli läinud elu uurima, libisenud vette ning uppunud. Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju, sest tema süümepiinad võivad olla meeletud ning kõik on ta peale kohutavalt vihased. Tavaliselt matame küll ligemesed järgmine päev, kuid pisikese Aabrahami matsime kohe. Mässisime ta naha sisse ning hauda panime ka kaks odaotsa. Temast oleks saanud vapper küttija. Samal ajal, kui kõik teised matsid poisikest, pidi minu ema tegema süüa. Hiljem sõime kõik vaikuses. Toitu pole kunagi nii palju üle jäänud, kui täna. Meeletult kurb on, kuid vähemalt on kõht täis ja uni tuleb. Merylin Tihomirova
küpsemist kiirendab. Pikemaks säilitamiseks tuleb valida vigastamata õunad, mis laduda kihtidena kasti. Iga kihi vahele panna 34 paberilehte. Kasti hoida keldris või sahvris, kus temperatuur ei tõuse üle 56°C. Õunu võib säilitada puukastis, puistates sinna puhast saepuru. Õunad ei tohi üksteisega kokku puutuda. Õunte korjamise ettevalmistamise käigus koristame puude alt maha varisenud õunad ja matame nad haiguste leviku tõkestamiseks sügavale pinnasesse. Enne töötlemist õunad pestakse, varred eemaldatakse, õieotsad, plekilised ja rikutud kohad lõigatakse roostevaba noaga välja. Õunu peaks tarvitama võimalikult koorimata, sest koore all ja koores leidub palju väärtuslikke toitaineid. Süsivesikuid on õunas olenevalt sordist 8-12 protsenti. Suhkrutest leidub viljas nii glükoosi, fruktoosi kui ka sahharoosi - see on inimorganismile igati sobiv komplekt
1.Seigad raamatust, mis tänapäevalgi tüüpilised. Raamatus sõid suured Eesti hiired aida tühjaks ja kassi ka ei olnud Küll mõisahärra uue vilja muretseb, kinni maksab ja kassi ka veel ostab. Nii on ka meie paljude toetuste ja projektidega (EAS astus siin hiljuti väga suurde ämbrisse oma projektirahade jagamisega). Nuiame euroliidust raha, toetame ideid ja juba ette hukule määratud projekte ja küll selle pärast keegi kinni maksab. Mõisa köis, las lohiseb. Varastame ära, matame maha. ,,Teeme ära" prügi vedeleb siiani lennuväljal. Ja hea, et Eestimaal üldse veel metsagi alles on. Muna-Ott käis välismaal ehk põrgus tööl, maksti hästi ja töö ei olnud hull. Vaevalt, et keegi kipuks võõrsile sama palga eest, mis siin makstakse. Tagasi tulles saad ainult peremehe tagant varastades ära elada (Oti töö kirikuõpetaja juures). Varastada tohivad ainult oma küla inimesed, võõrad loobiks kividega surnuks. Raamatus kukkus küll kase otsast alla
HEESKA Olete ikka lollid küll! SOLK Vait! HEESKA Panite mind siia, aga taga uks pärani laiali. NIKOLAI Mida kuradit! KOMMUNISTID Siin pole mingit ust. Pime tuba. Pane tuli põlema. Pime tuba. Pime tuba. Käib plahvatus 58 12. stseen Obelisk Lumi, Solk, Kuul, Nikolai SOLK Näh, Nikolai jälle surnud. KUUL Pole midagi teha. SOLK Jah, ei viitsigi täna midagi teha. LUMI Nii ei saa. Matame ta maha. SOLK Mul pole aega. KUUL Kuidas nii? SOLK Lihtsalt pole aega. Kas sa loll aru ei saa? LUMI Aga sa tegid ju obeliski langenud SMERŠi võitlejatele. KUUL Õige küll. Aga tal pole seda enam vaja. LUMI On. SOLK Arvad, jah? KUUL Surnud ei situ. SOLK Mis juttu sa ajad? KUUL Ah, ma ei tea isegi. SOLK Nii, võta ta riidest lahti. Ja näe, siin on viin. LUMI Ma võtan ühe lonksu. KUUL Ei ole viisakas. SOLK
Rõngasristid võib seostada maailma puuga. Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed naisterahva hing siirdub lehtpuusse Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse. Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval. Püha vee austamine Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest. Vesi kui uuesti sünnitav element. Veevõtu kohad ja allikad on väga olulised. Hinnatud ka põuaaegade elupäästjad.
taassünd üle kandunud kristusesse, raamartureligioonidesse, kus muna seotud taassünni, kristliku ülestõusmispühaga Hing, hingestatus hingedeusk ehk animism Hing elualget, keha elustavat substantsi tähistav mõiste Hinged olemas kõikidel elututel asjadel ka, miski mis keha elustab, selle kaudu jõuame soome-ugri rahvaste religioossesse maailmapilti, kus on palju inimesest tugevamaid hingi (nt loodusjõud äike) Olulised loodusobjektid on hingesümbolid, kui kalmesse matame inimese jäänused, võib hing minna mõnesse loodusobjekti (kivi, allikas, puu vm) ja see tähendab, et need objektid muutuvad pühaks Surmatsirgukene harva satub vaatevälja, metsalind toob sageli kaasa sõja- või surmasõnumeid, need kes tulevad mujalt, ei ole üldiselt heaendelised, kui sellist lindu harva nähakse, siis on kleepunud juurde see surmatsirgukese nimi Hingekaotus ja samanism Samaanid sellised autoriteedid, kellel üldjuhul inimesest rohkem hingi (maagiline 3 või
Ajaloolane Emanuel Ringelblum rajas holokausti ajal Varssavi getos salajase arhiivi. Koos grupi klaaslastega kogusid nad salaja erinevaid dokumente, ajalehe artikleid, mälestusi ja lugusid elust Varssavi getos ning olukorrast okupeeritud Poolas. Ringelblumi vapper grupp riskis enda eluga peites ja varjates neid asitõendeid piimanõudes ja metallkarpides. “Selle, mida me ei saa karjuda maailmale, me matame maha!“ on öelnud arhiivi kogumisel osalenud 19- aastane Dawid Grabar lootuses, et kunagi need arhiivid leitakse. Kümme metallkarpi ja kolm piimanõu väärtuslike asitõenditega maeti erinevatesse paikadesse maha. Pärast sõda kaevati need välja. Karbid asuvad praegu Varssavi Juudi Ajaloo Instituudis. Üht piimanõu ei õnnestunud enam leida. United States Holocaust Memorial Museum
Mis me teeme selle väikese saagiga, mis meil järele on jäänud?» «Ei tea, arvan, et jätame siia, nagu alati. Pole mõtet seda kaasa tassida, enne kui lõunasse läheme. Kuussada viiskümmend hõbedas annab ikka kanda.» «Noh, hea küll. Võib ju veel kord siia tulla.» «Muidugi, aga siis juba öösel, nagu varemgi. See on parem.» «Jah, aga kuule, võib-olla läheb tükk aega, enne kui leian paraja juhuse selleks tööks; midagi võib juhtuda, 155 see siin pole just kõige parem koht; matame ta korralikult maha -- ja hästi sügavale.» «Hea mõte,» ütles Joe kaaslane, sammus üle toa, põlvitas maha, eemaldas ^kärnina tagumisest seinast ühe kivi ja tõstis välja koti, mis meeldivalt kõlises. Ta võttis kotist mõnikümmend dollarit endale ja niisama palju Indiaani Joe jaoks ja ulatas siis koti viimasele, kes oli nüüd põlvili nurgas ja kaevas oma jahinoaga auku. Poisid unustasid silmapilk kõik oma kartused, kõik oma hädad. Ahnel pilgul jälgisid nad iga liigutust. Õnn
annaabi.ee 
