· Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheliloojat, aga tema kutsumus oli KLAVER! · Kõik teosed on rahvusliku koloriidiga. · Oli rahvamuusika looja, mitte ümbertöötaja. · Kirjutas poloneese ja masurkasid. · POLONEES- Poola aadli üks peamisi tantse. Pidulik, esinduslik, suursugune, rahulik. · MASURKA- nimetus pärineb Massoovia maakonna rahvatantsust. Kuulamine: Masurka nr 34. Polonees nr. 3. ,,A-duur." Etüüd c-moll. Reolutsiooniline Valss . Des-duur. ,,Minutivalss". Vihmapiiskade prelüüd. · Etüüdid- 27 tükki.(harjutuspala mingi tehnilise võtte harjutamiseks, süvendamiseks).
OMASTAV Nire Nirede Haige Haigete OSASTAV Niret Niresid Haiget Haigeid SISSEÜTLEV Niresse Niredesse Haigesse Haigetesse NIMETAV Masurka Masurkad Töökas Töökad OMASTAV Masurka Masurkade Tööka Töökate OSASTAV Masurkat Masurkasid Töökat Töökaid SISSEÜTLEV Masurkasse Masurkadesse Töökasse Töökatesse NIMETAV Jalats Jalatsid Viies Viiendad OMASTAV Jalatsi Jalatsite Viienda Viiendate OSASTAV Jalatsit Jalatseid Viiendat Viiendaid SISSEÜTLEV Jalatsisse Jalatsitesse Viiendasse Viiendatesse
Iseloomulik G.Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, tegelaskujud psühholoogiliselt keerulised, elutruud isiksused. „Traviata“ „Nabucco“ Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? - ooperid „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“, ballet „Luikede järv“, sümfooniad „Pateetiline“ ja 1. Klaverikontsert b- moll, väikevormid klaverile: valsse, masurkasid ja ekrprompte. Sünnimaad: Shubert – Austria Chopin – Poola Liszt – Ungari Verdi – Itaalia Wagner – Saksamaa Tšaikovski – Venemaa Sibelius – Soome Grieg – Norra Romantismiajastu muusika: ulatuslik, vaba, emotsionaalne, keerukad heliteosed (võrreldes klassitsismiajastu muusikaga) Nt „Carmen“ vs „Võluflööt“
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
Ka C käib läbi kõik helistikud, aga tema võtab aluseks kvindiringi. Kõik prelüüdid on erineva faktuuri ja meeleoluga iga prelüüd on detailideni viimistletud, vormilt lõpetatud. C prelüüdides on tunda ka mõjutusi teistest zanritest: masurka, leinamarss, valss. Masurkad (ligi 60) Poola rahvatants. Kolm tunnust: 1) taktimõõt on 3/4; 2) punkteeritud rütmiga, rõhk teisel või kolmandal taktiosal; 3) enamasti liikuv, kuid tal on ka aeglaseid masurkasid. Chopin kasutab masurkades poola muusikale iseloomulike laade, näiteks früügia ja lüüdia. Vahel jäljendab ka rahvapille (torupill, viiul). Etüüdid op 10 ja 25 (mõlemas kaksteist etüüdi) Iga etüüd põhineb ühel tehnilisel võttel. Mõjutatud Paganinist väga virtuoossed. Samas on Chopini etüüdis kasutatav võte ka mingisuguse seisundi ja emotsiooni kujutamiseks. See teebki tema etüüdid kontsertlikuks (mõtle Czerny etüüdide peale). Polonees (16)
sulandamisel pedaliseerimise abil. Helilooja loomingule on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubato't, see kujundab tema helitööde fantaasiarikkalt improvisatsioonilise väljenduslaadi. Tema looming koosneb klaverimuusikast, millest põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaveril. Tänapäeval esitatakse neist klaveriminiatuuridest tema etüüde, valsse, masurkasid, nokturne, poloneese ja prelüüde. Valssidel ja prelüüdidel on eriline tähtsus, ta laiendas mõlema zanri piire. ,,Grande valse brillante'' viitab muusika pianistlikule säravusele. Suurema osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,, 24 prelüüdi''. ,,Vihmapiisakade prelüüd'' Prelüüd nr.15.Des-Duur OP.28 58 masurkat: masurka D-duur, 17 valssi: ,,Suur Briljant valss'' Es-duur, valss A-duur , Valss op.64nr.1 Des-duur ,,Minutivalss' , Valss op.64 nr.3 As- duur
Ta lõi klassikalise viini valsi, kirjutas sissejuhatusega ja koodaga mitmeosalisi ahelvalsse. Straussi muusika võlu seisneb vahelduvas rütmis ja elurõõmsas meloodias. Tema 16 operetist on menukaimad ,,Nahkhiir" (1874, e. l. esmakordselt 1912), ,,Öö Veneetsias" (1883, e. l. 1951), ,,Mustlasparun" (1885, e. l. 1898). Straussi tuntumad valsid on ,,Viini veri", ,,Lood Viini metsadest", ,,Kunstniku elu", ,,Kevadhääled" ja ,,Ilusal sinisel Doonaul". Strauss on loonud ka polkasid, kadrille, masurkasid ja galoppe. ,,Nahkhiire" sisu I vaatus: Teenijanna Adelel on probleem: ta tahaks minna peole, ent ei saa õhtut vabaks. Rosalindel on probleem: ta tahaks oma abikaasale Gabriel von Eisensteinile olla truu, kuid too peab mõneks päevaks minema vangi ning just sel ajal ilmub kohale Rosalinde endine kavaler Alfred. Eisensteinil on probleem: ta peab minema vangi, ent tema sõber dr. Falke kutsub meest rikka prints Orlofsky peole, kus on oodata kaunite baleriinidega erootilisi seiklusi. Oma
nimeliseks. Kirjutas 10 ooperit nt. „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ „Jevgeni Oneginis“ väljendub suurepäraselt helilooja meloodianne. Kolm balletti „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“ , „Pähklipureja“ Ta on kirjutanud 6 sümfooniat ning sümfooniad olid talle kõige südamelähedasemad. Neist dramaatilisemad on kolm viimast kuues ehk „Pateetiline“ sümfoonia Klaverikontserdid 1. Klaverikontsert b-moll Ta on loonud ka valsse, masurkasid, eksprompte, romansse jm Ta kirjutas ka programmilist klaverimuusikat „Lastealbum“ ja „Aastaajad“ Tšaikovskil on ka klaveripalade tsükkel „Mälestusi Haapsalust“ Külastas Haapsalut 1867 MK väikeste luikede tants balletist „Luikede järv“ Klaverikontsert nr. 1 ´ Fredrik Pacius Kirjutas esimese soome ooperi. Kirjutas isamaalaulu „Maamme“, millest sai hiljem soome hümn. Jean Sibelius (1865-1957) Elas üle 90 aasta vanaks. Napsutas ja suitsetas palju sigareid
annaabi.ee 
