Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mastiku" - 6 õppematerjali

Lämastiku keemilised omadused
1
docx

Lämastiku keemilised omadused

lidumine looduses ja üldiseloomustus Iseloomustus: on mittemetall. Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15.Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris Lämmastik esineb kõikides elusorganismides, valkudes ja nukleiinhapedes. Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3...

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
Meriliiliad
8
doc

Meriliiliad

sellest ka nimetus meriliiliad [1, 2]. Töös uuritavad lubjakivil olevad meriliiliate fosiilid on pärit Kalana karjäärist. Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab mõista liigi üldist morfoloogiat. Käesolevas töös antakse ülevaade Kalana Lagerstätte’st leitud meriliiliate ehk krinoidide fossiilidest. Meriliiliad Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata. Meriliiliad on enamjaolt väljasurnud, kuid tänapäeval on teada veel 80 eksisteerivat liiki [1]

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

peab aga toitu ja energiat saama teistsugusel teel. M õned neist kasutavad energia saamiseks rauda või läm mastikku, teised elavad täielikult surnud organilistest ainetest. Väävelbakterid elutsevad kuu maveeallikates, nendes ja seisvates vee kogudes ning toituvad vees leiduvatest väävlitest. Väävlibakteritele iseloo mulik m äda munalõhn tuleneb nende poolt toodetavast väävelvesinikust. Põllumajanduses on tohutu suur tähtsus bakteritel, seda läm mastiku seondavatel bakteritel, eriti neil, mis m uudavad õhuläm mastiku nitraatideks. Mõned sellistel bakteritel, näiteks Rhizobium, elutsevad herne ja ristiku juures. Bakterite poolt toodetud m ürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Piima pastöriseeri misel kuumutatakse seda te mperatuurini, mis on piisav k õikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
15
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Üks tüüpilisemaid polüseemia tekkimise võimalusi. - kujundskeem (ehk skeemkujutlus) ­ kirjeldab mitmekülgseid tähendusi. Väga paljud tähendused tekivad suuremate skeemide põhjal ja põhinevad inimese tunnetusel ja elukogemusel. Skeemid seletavad tähendusmehhanisme. nt aega tajume ruumiliselt ­ liikuva aja metafoor: meie seisame ja aeg tuleb vastu ja läheb mööda. Aega saaks nagu ühikutena loendada. Aja mastiku metafoor: inimene liigub, mitte aeg - nii jääb minevik selja taha. - Propositsioon ­ lausega väljendatud sündmus, olukord (nt on tore, et lumi on maas lumi on maas) - Presupositsioon ­ väide, mis peab kehtima, et lause oleks mõttekas (nt Prantsuse kuningas on kiilaspea vale eeldus, mis teeb kogu lause mõttetuks, sest Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip

Kirjandus → Kirjandusteadus
11 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine III
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

vusega piirkondades. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 47 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Vabalt seisvaid maste: Tõmmitsmaste: ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 48 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Peale masti valikut tuleb kontrollida tema sobivust vastavalt konkreetsetele il- mastiku ja muudele tingimustele. Masti gabariidid. Masti põhimõõtude määramise põhimõtteid illustreerib kõrvalolev joonis hg − nn liini gabariit − on sätestatud standardiga või EEE-ga sõltuvalt liini htr nimipingest ja asukohast − asustatud, asustamata või raskesti ligipääsetav

Energeetika → Elektrivõrgud
56 allalaadimist
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

m. Patrulli seis: HAAVATUID 0 KADUNUID 0 SURNUID 0 VANGILANGENUID 0 MUUTUSTETA n. Järeldused ja soovitused: PUUDUVAD. Allkiri Nimi Auaste Üksus o. Hiljem instrueerinud ohvitseri märkmed: Allkiri Nimi Auaste Üksus KÄSK PATRULLILE: Vt 2.1.2 Käsk patrullile 115 7.3 LUURE ÜLDINE Luure on olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks tarvilike and- mete kogumine vaenlase jõudude, tegevuse iseloomu, maastiku, il- mastiku, nähtuste ja objektide kohta. Luure on kas vastase ülesotsimine tema kohta informatsiooni hankimise ja kogumise eesmärgil või mingisuguse maa-ala või objekti kohta täiendava in- formatsiooni hankimine edaspidiste operatsioonide planeerimise eesmärgil. Jao tasandil on kasutatada luure käigus informatsiooni kogumiseks peami- selt ainult oma meeled – nägemine, kuulmine, haistmine ja muud. Luuret on võimalik teostada igasugustes ilmastikuoludes ning sõltumata valgusest.

Sõjandus → Sõjandus
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun