seemnerakud, surnud seemnerakud. Laisad viiakse süstlaga lähemale, surnud siis spermatoonor, katseklaasis kui munajuhad umbes ja viljastaud munarakk viiakse naise emakasse, kui munarakk kõlbmatu siis selle doonor, doonorema. 5. Homoseksuaalsus- samasoo, pedofiilia- lapsed, zoofiilia e sodoomia- loomad, nekrofiilia- surnud, fetishism- esemed, gerontofiilia- vanurid. 6. Ekshibitsionism- liputamine, vualism- piilumine, transvestism- vastassoo riietesse riietumine, sadomasohism- massohist valust sadist piinamisest, transseksuaalid- inimesed valeskehas. 7. Tsüklimeetod odav kõrvalmõjudeta, ebakindel, ei kaitse suguhaiguste eest. Katkestatud suguühe- odav, vägaebakindel, ei kaitse suguhaiguste eest, ei mõju hästi psüühikale. 8. COC + tõhus, vähendab menstruaalvaegusi ja vähi teket ja aknet, pole seotud seksuaaltegevusega. iga päev, iiveldus, meeleolumuutused, aint retseptiga, ei sobi üle 35a, mitte imetamisajal, pole kaitset suguhaiguste eest (tuperõngas sama)
Zara, pelgalt neiu, on kergemeelne ning usub kõike, mida tema ette visatakse, lastes end Nataša libedal keelel ning kaunitel võrksukkadel viia end Berliini, kust ta ei leia mitte lubatud rikkuse ning voorused, vaid võika rutiini ning enda ilu rüvetamise, millest pääsemine on võimalik vaid pahedele allumise. See on üsna võrratu, kui palju erinevaid inimtüüpe suudab üks raamat kajastada: egoist, altruist, massohist jne. Oksanen on võtnud ühe tundliku teema, Nõukogude režiim, ning avardanud seda, rebides lahti mõnel määral paranenud haavad ning näidanud, kui kaugele läheb üks inimene, et enda tahet teostada. Mina pole lugejatüüp, aga mul oli tõsiselt raske panna seda raamatut kinni. Ma vajusin lummusesse sellest, kuivõrd tõetruu lugu mu ees lahti rullub, kui detailseks iga kirjeldus selle loo tegi
10 isiksusetüüpi : passiivne tarbija teiste suhtes nõudlused kõrged ja enda suhtes madalad; aktiivne tarbija üritab jõuga kätte saada asju, omakasupüüdlikkus; säilitajad hoiavad olemasolevast kinni; kaupmees elu on kui kapital, mida tuleb investeerida; loojainimene tunnetab mina olemises, mitte omamises ja saavutab selle läbi loomingu, protsess on tähtis; armastaja põhieesmärk inimühenduse poole püüdlemine; massohist tunneb ennast teistest sõltuvana ja proovib samastumisega seda vähendada, enda vajadusi põlgab; sadist teistepiitsutaja, meeldib teisi alavääristada; hävitaja tunnevad jõuetust maailma ees ja proovivad seda hävitada, parim kaitse on rünnak; konformist massiinimene, võtab enamuse vaated ja hoiakud omaks. 12. Humanistlik psühholoogia, Rogers Isiksust vaadatakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Iseloomulik on lähenemine, et
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab, et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed. Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). Lk 121 17. Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi? Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust, kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust. 18. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi? FLFI.02.003 Eetika alused
Orienteerunud ka tunnustuse ja positsiooni saavutamisele ühiskonnas ning enamjaolt teevad seda ausal teel, teisi ära kasutamata. -) Looja inimene, kes tunnetab oma mina olemises, mitte omamises. Tunnetab elu väärtust läbi erinevate protsesside ehk oluline on teekond, mitte resultaat. -) Armastaja inimene, kes suhtub nii endasse kui teistesse armastuse positsioonilt ning püüdleb eelkõige inimeste vaheliste ühenduste poole läbi viie erineva armastuse liigi. -) Massohist enese piitsutaja ehk inimene, kes on alaväärne ja jõuetu ning kes tunnetab oma sõltuvust välistest jõududest, teistest inimestest. Püüab iga hinna eest samastuda mingite väliste kohustustega, normidega. Oma enda huvidest on valmis loobua välise samastumise arvelt. -) Sadist teiste piitsutaja, kes saab naudingut teistele valu tegemisest (füüsiline ja moraalses mõttes vaimne). Sadistlikud tendentsid kipuvad avalduma, vaid siis kui nad on mingil määral lubatud.
Püüdleb positsiooni saavutamise poole, ja teeb seda ausalt oma jõuga. Looja- tunnetab ja naudib oma mina olemisest mitte omamisest. Tema jaoks on tähtis protsess ise mitte resultaat. Armastaja- püüdleb inimeste vahelise ühenduse poole, läbi erinevate armastuseliikide Massohist- alaväärsus, jõuetus, tähtsustetuse tunne. Inimene, kes tunnetab väga teravalt oma sõltuvust kõigest välisest. Selleks et sõltuvust vähendada, püüab ta välisega samastuda. Eitab oma tegelikke vajadusi. Sadist- tunneb lõbu teistele haiget tehes. Tavaliselt tulevad esile kui ühiskond lubab seda nt. Sõja olukord. Sadist võib istuda inimeses sees
annaabi.ee 
