Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil (esinevad ainult 2 cm kõikumised ) Kõik neli sahti - kambritest põhjas ja lõunas - on suunatud teatud tähtede poole. Sahtid oleksid nagu läbipääsuteed nende tähtede juurde. (raamat "The Orion Mystery") Iga külg on täpselt suunatletud - põhjakülg täpselt põhja, ida külg täpselt idas jne. Kusjuures kompass leiutati tuhandeid aastaid hiljem (um. teisel aastasajal Hiinas). Püramiid asub geograafiliselt täpselt Maa masskeskmes. Põhja-lõuna paralleel on pikim võimalik maismaaparalleel. Samuti on ida-lääne paralleel pikim võimalikest maismaaparalleelidest. Need kaks paralleeli läbivad kõige rohkem maismaad kui ükski teine kombinatsioon. See tähendabki, et püramiid asub Maa masskeskmes. Suvisel pööripäeval kaob püramiidi vari tema külgede unikaalse kalde ja geograafilise asukoha tõttu täielikult. PÜRAMIIDIDE ENERGEETIKA
Steineri lause lubab arvutada selle keha inertsimomendi ka mingi teise telje suhtes. a C Tähistame keha masskeskme tähega C . Olgu keha mass m. Tema inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes avaldub n I C = mi ri 2 . (6.24) i =1 Kui paigutame koordinaatteljestiku selliselt, et koordinaatide alguspunkt asuks keha masskeskmes ja z-telg oleks suunatud piki masskeset läbivat telge, siis (6.24) avalduks ( ) n I C = mi xi2 + y i2 , (6.25) i =1 kus xi ja y i oleksid massielemendi mi x- ja y-koordinaat. Arvutame nüüd selle keha inertsimomendi mingi suvalise etteantud telje suhtes. Olgu seda
6. Kirjelda taustsüsteemi WGS-84. WGS-84 on baaskaart TM Balti) ja puutujasilindrit kasutav rohkem muutub satelliidi kiirus traektooril. ülemaailmne ruumiliste geotsentriliste koordinaatide Gaussi-Krügeri projektsioon( näiteks Krassovski 34. Kepleri 3 seadus- Planeetide süsteem alguspunktiga Maa masskeskmes. Z-telg on ellipsoidile rakendatud 60 tsoonidest koosnev tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu Maa pöörlemistelg, x- telg on suunatud ekvaatori ja Venemaa maailmakaart NL42 ning 30 tsoonidest nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede Greenwichi meridiaani lõikepunkti, y- telg on koosnev kaart NL63) Gaussi-Krügeri projektsioonis pööratud x teljest ekvaatoritasandis 90° ida poole. on mõõtkava telgmeridiaanil 1,0000
Valem. Süsteemi kineetiline moment liikumatu punkti suhtes võrdub vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendist selle punkti suhtes, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest momendist masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti. L0=rc x Mvc + Lrc 77. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga. 78. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? L0= sum(r x mv) süsteemi kõigi masspunktide jaoks liikumishulga momendid koordinaatide alguse 0 suhtes. Vektoriaalne Süsteemi liikumishulkade peamoment kannabki nimetust kineetiline moment 79. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi teoreem. Valem. Mingi liikumatu punkti suhtes võetud süsteemi kineetilise momendi tuletis aja järgi võrdub kõigi
masskeskme liikumishulga momendi selle punkti suhtes kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass ja süsteemi kineetiline moment pöörlemisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti. L0 = (rc ×Mvc ) + Lrc 271. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga. 272. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? Süsteemi kineetiline moment tsentri O suhtes on süsteemi masspunktide liikumishulga momentide vektoriaalne summa ehk liikumishulga peamoment. 273. Sõnastada süsteemi kineetilise momendi teoreem. Valem. Mingi liikumatu punkti suhtes võetud süsteemi kineetilise momendi tuletis aja järgi
Kui jagada keha üksikuteks massielementideks , nagu alapunktis 6.4, siis selle keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes on n I C mi ri2 , (6.24) i 1 kus tähistab massielemendi kaugust masskeset läbivast teljest. Kui paigutame koordinaatteljestiku selliselt, et koordinaatide alguspunkt asub keha masskeskmes ja z-telg on suunatud vertikaalsihis (ühtib masskeset läbiva pöörlemisteljega), siis (6.24) avaldub n I C mi xi2 y i2 , (6.25) i 1 kus xi ja y i on massielemendi mi x- ja y-koordinaat. Tuletame nüüd valemi, mis võimaldaks arvutada selle keha inertsimomenti mingi suvalise pöörlemistelje suhtes, mis on masskeset läbiva teljega paralleelne
annaabi.ee 
