revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr Inglismaa: leikistid- 1)William Wordsworth (1770-1850), näha ilu ka igapäevases, lihtsas ja triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele"
üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11.Erandlikkus-Oluline iga kunstnikku eripära, põlati massivaimu, individuaalsuse rõhutamine, individuaalne geenius, erandlikud vaimuanded, kangelased sageli märtrid, tunderksus, prohvetlikkus. 12.Loodus ja loomulikkus-Loodus annab edasi tegelaste tunded, igatsus põgeneda maale, terviklik inimene-looduslikkus, loodusega seotud sümboolika(Tormine ilm-ärevus, päikesepaiste-armastus, äike-segadus jne…). 13.George Gordon Noel Byron-Oli inglise romantistlik luuletaja. Baironism-
eksootilistes maades nt Hispaania ja Kreeka. Peeti lugu Ameerika pärismaalastest. Romantismi märksõnaks on tundelisus. Hakati palju lüürikat kirjutama ja paljud kirjanikud olid luuletajad. Tolleaegne lüürikapuhang on haruldane ajaloos. Romantikute arvates ei saanud mõistus seletada inimest kui tervikut, vaid tuleb rõhutada inimese individuaalsust ja koos sellega ka subjektiivset kogemust. Tähtsaks sai mõiste "erandlikkus". Põlati massivaimu ja peeti lugu individuaalsest geeniusest. Kangelased romatismis olid enamasti vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed, kes suutsid näha ka elu sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud. Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud.
pappide pimedaim paatos ja tulevikuvingune temperament ta tahtis saada antikristuseks. See õnnestus tal osade arvates liigagi hästi. 7 · Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks. Seepeale on ta öelnud: "Nii nagu olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et ka sakslase kohalolek häirib mu seedimist." F. Nietzsche · Ta vihkab masse ja massivaimu, samuti massihüsteeriat. 8 · Vaimuhaige filosoofi õe (ta oli venna kirjutiste hooldaja) tõttu hakkas paraku levima legend, mis libises patriootliku saksluse ja antisemitismi suunas. Tegelikult oli Nietzsche anti- antisemitist ja vihkas sakslust. · Nietzsche on kõhklematu mees, võib-olla jultunuim filosoofia ajaloos. Ta jagab kohtuotsuseid ilma F. Nietzsche edasikaebamisõiguseta.
lüüriline alge. Nii võimast lüürikapuhangut kui romantismis on ajalugu tundnud harva. Romantikud hülgasid valgustajate usu mõistuse seaduste universaalsesse kehtivusse ja objektiivsusse. Mõistus ei saanud nende arvates seletada inimest kui tervikut. Seevastu hakkasid nad rõhutama just inimese individuaalsust ja koos sellega subjektiivset kogemust. Tähtsam kui üldisus on romantikutele erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse, mis ainsana suudab endas kätkeda elutäiust. Romantilised kangelased kirjanduses olid enamasti erandlike vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed. Nad suutsid tõusta üle labase igapäevasuse ja näha elu sügavamat sisu. Tihti kohtab neis prohvetlikke jooni. Nad olid äravalitud, võimelised edasi andma jumalikkugi sõnumit. Romantikute mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on valdavalt individualistlik ja anarhiline
Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus ning fantaasiarikkus kõik, mis on individuaalne ja kordumatu. Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu labasusest nad olid teistsugused ja saladuslikud. Kuna romantism on eelkõige tundeline kultuur, siis on ootuspärane lüürika esiletõus ning enamik suurimaid romantilisi kirjanikke on luuletajaid. Tuntuimad romantismiaegseid kirjanikud on näiteks Baudelaire, Kreutzwald, Lönnrot,
Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. · Filosoofiliste miniatuuride kogu ,,Käsioraakel ja arukuse kunst"; 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. · Relatiivsuse tunnetamine; kõik olev on liikuvuses; voorused on arukus ja mõistus; enesevaatlus, haridus, isiksuse loob kultuur. John Bunyan · Aktiivne puritaan; ,,Palveränduri teekond". Võistles edu poolest Piibli endaga.
sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" on filosoofiliste miniatuuride kogu 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel. Graciani jaoks on oluline relatiivsuse tunnetamine kõik olev on liikuvuses. Voorused on arukus, mõistus, enesevaatlus, haridus. Isiksuse loob kultuur. J. Bunyan oli aktiivne puritaan. Tema peateos ,,Palveränduri teekond" võistles edu poolest piibliga. Bunyan ei kasuta
annaabi.ee 
