pakkus näiliselt midagi muud kui hall reaalsus (tehes seda siiski reaalsuse sildi all, reaalsuse pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub ülevalt alla ja selle eesmärgiks on säilitada mingit kindlat ühiskondlikku korda, kohandada inimest valitseva võimuga, käituda teatud "sotsiaalse tsemendina". Adorno "Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus" Marxi sõnul tuleb töölisklassi kõnetada väljaspool ühe riigi piire. Adorno leiab, et vormiliste tunnuste kaudu tuleb püüelda millegi uue poole: positiivne sisu ei aita, kui midagi on vormiliselt rüvetatud. Näiteks Hollywood: mis tahes sõnumit seal edasi ka ei kantaks, on Hollywoodi filmi vorm paha. Kunstiteose potentsiaal peab olema nähtav vormis. Adorno ei olnud mingi traditsioonilise kõrgkultuuri kummardaja, kellele saaks kõrge ja madala kultuuri väärtused kaela määrida
veel rohkem sidumine *kultuurittöstuse roll muuta inimene veelrohkem T ÖÖKÕLBULIKUKS *"andke inimestele seda, mida nad tahavad" kapistalsim klient saab alati petta, kliendi ahistamine väga spetsiifilistesse suhetsse *1968.aastal murrang kultuuriline vabanemine (Pariisi noorterahutused põhjustasid) kunstiline v äljendus suudab eksisteerida ka väljaspool kultuuritööstust *teoses peatükk "Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus" *loeb ainult see võitlus, mis liidab kõikide maade ploretariaadid marksism *kõrglultuur elas sellest, et oli eraldatud teistest ühsikonnakihtidest * ei jaganud kultuuri kõrgja madalkultuuriks!!! *PÕHILOOGIKA: vormiline ja sisuline aspekt kunsti puhul r õhutas vormilisi aspekte *vorm kunstiteose loominguline potentsiaal *ei pooldanud vormiliselt aegunud kunsti kunstilise avangardi eestvedamine vormiliselt uuenduslik aga ei pooldanud ka seda kunsti, mis on kunstiliselt
pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub ülevalt alla ja selle eesmärgiks on säilitada mingit kindlat ühiskondlikku korda, kohandada inimest valitseva võimuga, käituda teatud "sotsiaalse tsemendina". Adorno "Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus" Marxi sõnul tuleb töölisklassi kõnetada väljaspool ühe riigi piire. Adorno leiab, et vormiliste tunnuste kaudu tuleb püüelda millegi uue poole: positiivne sisu ei aita, kui midagi on vormiliselt rüvetatud. Näiteks Hollywood: mis tahes sõnumit seal edasi ka ei kantaks, on Hollywoodi filmi vorm paha. Kunstiteose potentsiaal peab olema nähtav vormis. Adorno ei olnud mingi traditsioonilise kõrgkultuuri kummardaja, kellele saaks kõrge ja madala kultuuri väärtused kaela määrida
*kultuurittöstuse roll muuta inimene veelrohkem TÖÖKÕLBULIKUKS *"andke inimestele seda, mida nad tahavad" kapistalsim klient saab alati petta, kliendi ahistamine väga spetsiifilistesse suhetsse *1968.aastal murrang kultuuriline vabanemine (Pariisi noorterahutused põhjustasid) kunstiline väljendus suudab eksisteerida ka väljaspool kultuuritööstust *teoses peatükk "Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus" *loeb ainult see võitlus, mis liidab kõikide maade ploretariaadid marksisim *kõrglultuur elas sellest, et oli eraldatud teistest ühsikonnakihtidest * ei jaganud kõrg-ja madalkultuuriks!!! *PÕHILOOGIKA: vormiline ja sisuline aspekt kunsti puhul rõhutas vormilisi aspekte *vorm kunstiteose loominguline potentsiaal *ei pooldanud vormiliselt aegunud kunsti kunstilise avangardi eestvedamine vormiliselt uuenduslik aga ei pooldanud ka seda kunsti, mis on kunstiliselt uuenduslik aga mitte
samas on kultuuritööstuse kõneviis vabastamisretoorika kaudu. massikultuuri olemuslik lubadus on, et klient pääseb, aga adorno ütleb, et klient saab alati petta. muutus tekkis 60ndatel, kus tekkis loogika, et tarbimisvabaduse järgi on ennast võimalik määratleda. adorno ütleb, et lahendused, mida kultuuritööstus pakub, on võltsid lahendused, sest nad viivad üksnes selleni, et me oleme pärast lihtsalt töövõimelisemad. valgustus kui massipettus. adorno argumentatsioon ei puuduta lihtsustatud vastandust klassikaline kunst, massikunst. ta on kasvatatud klassikalise muusika vaimus, aga see ei puutu siia. marxi poliitilise võitluse loogika seisnes selles, et vastandus toimub ikkagi kodanluse ja proletariaadi vahel. ja sellest tulenevalt adornol ei olnud mingid soovi et teda samastataks elitaarse kunstiväljaga. adorno : mitte see, mida kunstiteos ütleb, pole tähtis, vaid milline on tema vormiline eripära, vormilised seosed
annaabi.ee 
