Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid
liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse. 25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist. 26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga
olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. • 1988. aprilli keskel-esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinna Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. • 1998.a aprill-muinsuskatisepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinumustvalge rahvuslipp. • Laulev revolutsioon-poeetiline ühisnimestus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. • 1988a kevad-rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus üldiseks. • 1988.a juuni-nimetati Vaino Väljaste uueks parteijuhiks • 17. juuni 1988-tähistas rahvas vüitu Tallinna lauluväljakul Rahvarinde korraldatud hiigelmeeleavaldusel, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale:seista Moskvas Eesti huvide eest. • Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse • 1988
· Mai 3, 2011 peaprokurör Eric Holder kuulutab, et reid oli igas mõttes seaduslik, kohane ja õigusjärgne. Tõlgitud (http://edition.cnn.com/2013/09/09/world/death-of-osama-bin-laden-fast-facts/) ehk õigsuses on ainult 97% garanteeritud. 5. ,,Laulev revolutsioon". a) ,,laulva revolutsiooni" mõiste ja mõte; Poeetiline ühisnimetus aastatel 19881991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine Laulval revolutsioonil oli väga tähtis roll Eesti taasiseseisvumisel, väljendades rahva meelsust ning avaldades seeläbi mõju nii kohalikele kui ka kremli võimumeestele. Terminit ,,laulev revolutsioon" kasutatakse vahel üldistatult kogu Baltikumi kohta, märkimaks samal ajavahemikul ka Lätis ja Leedus sama moodi esile kerkinud isamaaliste laulude olulist rolli taasiseseisvumisel.
riigi ametlikuks nimeks Eesti Vabariik. Oma tähenduse said tagasi ka vapp, lipp ja hümn. Vastureaktsioon ei jäänud muidugi tulemata. Paljud olid pidanud Balti ketti laulva revolutsiooni viimaseks laiaulatuslikuks meeleavalduseks, mis suured rahvahulgad liikuma pani. Nad eksisid. Seda näitas 15. mai 1990, mil eestlaste meeli valdas hetkeks taas hirm. Nõukogudemeelne Interliikumine üritas vallutada Toompea lossi. Liikumine oli juba paar päeva varem provotseerinud venelasi massimeeleavaldustele. Venelased kogusidki oma jõud ja valgusid Lossi platsile, eesmärgiga heisata punalipp endisele kohale. Õhkkond muutus üha agressiivsemaks, peagi murti maha värav ning ärritunud rahvahulk tungis lossiõuele. Oli ainult aja küsimus, millal vallutajad lossi sisse pääsevad. Meri vaatas koos Savisaarega Toompea rõdult, kui rahvahulga keskele tekkis umbes meetrilaiune läbikäik, mida mööda vallutajad lahkuma hakkasid. Meri sõnul hoidsid inimesed
annaabi.ee 
