Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat. Tallihoones keskendutakse Eesti läbi aegade kõige intensiivsemale teedeehituse ja teede kasutamise ajajärgule 1944. aastast tänapäevani. Väljapanekuga tutvudes saate ülevaate II maailmasõja hävitustööst maanteedel ja sõjajärgsetest massilistest teetöödest. Selles püsinäituse osas saavad vastuse mitmed teeehitust puudutavad küsimused: missugune erinevus on asfaltbetoonil ja mustkattel, milline on Eesti pikim sild ja palju muud huvitavat. Külastajatel on võimalus proovida teehöövlijuhi ametit ja istuda Nõukogude Liidus toodetud autode istmetel. Kõike seda ilmestavad ajastut iseloomustavad videolõigud. Muuseumi kogusse kuuluvaid teeehitusmasinaid ning sõiduvahendeid eksponeeritakse masinahallis ja väliekspositsioonis
kuid kõige kauem kolmeks kuuks (PS §129) • Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht võib tuleneda: 1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest; 2) terroristlikust tegevusest; 3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist; 4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist; 5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest; 6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest (ErSS § 3) Põhiõiguste piiramine erakorralise või sõjaseisukorra ajal (PS §130) • Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. • Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvides 8, 11–18, 20 lg 3, 22, 23, 24 lg 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lg 2, 40, 41, 49 ja 51 lg 1 PS § 131
ning peale sõda klassifitseeriti juute kui kodutuid, kuna neil ei olnud enam kodu, perekonda ega ka tööd kuhu naasta. Veel tänapäevalgi otsitakse taga ja karistatakse sõjakurjategijaid. Euroopa Liidu liikmesmaad on otsustanud holokausti ohvrite mälestamispäeva tähistada 27. jaanuaril. Sellel päeval, 1945. aastal, vabastati suurim surmavabrik Auschwitzis. Pildid: Holokausti ajal oli rangelt keelatud piltide tegemine, kuid paljud seda siiski tegid, eriti massilistest mahalaskmistest. Sõdurid võtsid need fotod koju kaasa ja näitasid pereliikmetele - kes õudusega, kes uhkusega. 1) Lapsed koonduslaagris 2) Juutide ühishaud- kuhu nad visati pärast gaasitamist ja mõrvamist 3) Pilt Buchenwaldi koonduslaagris olevatest juutidest 4) Pilt Auschwitzi gaasikambrist- juudid viidi gaasikambrist. Juudid viidi sinna teadmisega, et nad saavad ennast puhtaks pesta, kuid tegelikult läksid nad otse surma.
„Prohvet Maltsvet“ 1905-1908. Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga romaan omaette tervik, neid ühendavad eelkõige kujutatav ajajärk ja põhiteema. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti „Mahtra sõjas“) on V. loonud mitmekülgse pildi 19. saj. keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja stiihiliste talurahvaliikumiste õhkkonda. Triloogia esimene osa, „Mahtra sõda“, käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist ja abiteo kaotamist. Tegelikult seadus abitegu ette ei näinudki. Talupoegadele ei seletanud keegi, et seaduses määratud renditingimused hakkavad kehtima alles peale maade mõõtmist ja hindamist, milleks oli ette nähtud 10-aastane tähtaeg. Toetudes seadusele keeldusid paljude mõisate talupojad abitoest.
jõukaid peremehi ja vargapoisse. Romaani süzeelises kujunduses süvendavad vastuolu suurtaluniku ja popsi vahel veel armastussuhted Jaani ja Anni vahel, sest külakodanlasele on vastuvõetamatu, kui vaene nooruk julgeb tõsta silmi peretütre poole. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 195) Ajalooline triloogia Triloogia esimene osa ,,Mahtra sõda" käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus, 1856. aasta talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist, eriti aga teorendi ühe rängema vormi, abiteo kaotamist. Mahtras leidsis traagilised sündmused aset mais-juunis 1858, millele järgnes pikk kohtuprotsess ja süüdimõistetute karistamine 10. veebruaril 1859. Romaani ,,Kui Anja mehed Tallinnas käisid" keskne periood, Anija ja Kurisoo
hõlpsasti. Paljudel loomadel liblikatest mageveekaladeni esineb selgeid regionaalseid erijooni. Aja jooksul võivad need kohalikud vormid ehk alamliigid muutuda täiesti iseseisvateks liikideks. VÄLJASUREMINE Väljasuremine on evolutsiooni loomulik joon, sest mõned liigid löövad läbi, teised mitte. Elu algusest Maa peal on umbeskaudu 99 % liike välja surnud ja vähemalt viiel korral on tohutu hulk liike surnud välja suhteliselt lühikese ajaga. Viimane neist massilistest väljasuremistest toimus 65 miljoni aasta eest ja pühkis minema dinosaurused ning paljud muud eluvormid. Ent sellistest katastroofidest olenemata on elavate liikide üldarv seni kulgenud tõusujoones. Tänapäeval kasvab väljasurevate liikide hulk kiiresti, kuna inimene on sekkunud looduslikesse ökosüsteemidesse. KADUVAD LIIGID Kesk-Ameerika mägismaal elav kuldkärnkonn on üks liike, kelle ilmne väljasuremine on kindlaks tehtud. Tavaliselt koeb ta metsaalustes lompides, kuid 1990
ohvreid Saksamaa tsiviilelanike seast. 17. jaanuaril 1944 teostatud kuninglike õhujõudude pommirünnakut Berliinile taunis isegi Briti parlamendi ülemkoda. Samas oli lääneliitlaste õhurünnakutel siiski vähemalt strateegiline eesmärk. Sõjaaastail tugevnenud nõukogulikel repressioonidel puudub aga igasugune põhjendus. Esimesed otsesed tõendid kommunistliku reziimi korraldatud massilistest tapatalgutest avalikustasid sakslased 13. aprillil 1943, süüdistades Nõukogude võime 4500 Poola ohvitseri mõrvamises. Nimelt leiti Katõnist Smolenski lähedalt Nõukogude Liidu julgeolekujõudude teostatud veresauna ohvrite ühishaud. Kuid Moskva ei piirdunud ainult naaberriikide ohvitseride hävitamisega. Nõukogude kodanikest represseeriti 1941. aastal esimestena volgasakslased. 1944. aastal jõudis järjekord krimmitatarlaste ja mitmete Põhja-Kaukaasia rahvasteni (sh
annaabi.ee 
