Idabloki lagunemine - Idablokk Ida-Euroopa riigid, mis II MS järel olid sattunud Moskva sõltuvusse = rahvademokraatlikud riigid - NL ei sekku enam teiste sots riikide asjadesse - Saadeti laiali VLO (sots riikide sõjaline ühendus) - Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim
Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus. Makartism sen. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. 1954 see lõpetati. Suurbritannia Ühine Prantsusmaa Taastus sõjas kiiremini II maailmasõja võitjariigid taastus aeglasemalt
Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast. Itaalia, UK ja Prantsusmaa jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis. 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine
Energiakriis 1970. aastal. See oli seotud naftat tootvate riikide otsusega tõsta järsult maaõli hindu. Arenenud tööstusriigid pidid hakkama välja mõtlema uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Võeti kasutusele leiutisi ja uuemaid arvuteid. 6. Pärast II maailmasõda taastati enamikus Lääne-Euroopa maades ning Jaapanis demokraatlik riigikord. Üha rohkem inimesi sai võimaluse osaled poliitilises ja ühiskondlikus elus. Sellega seoses suurenes ka massiliikumiste, st. erakondade, ametiühingute ja teiste organisatsioonide mõju. Väga tugevaks muutus ka ametiühinguliikumine. Parteide juhid nägid ametiühinguliikumises võimalust saada lisatoetust. 7. Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe-ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg. Selle eesmärk oli vältida sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Selle ühenduse alusel hakkas
demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus. Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel. Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed. Kuigi paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud aitasid demokraatlik valitsemiskord , turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada
] Kuidas mõjutasid augustisündmused Moskvas Eesti taasiseseisvumist?-Kiirendasid. Nt riigipöörde katse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. 19.Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise välispoliitilised ja siseriiklikud põhjused? 1)Välispoliitilised põhjused: *kriis NSVL's *Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist *USA toetus (Reagan,Bush) 2)Siseriiklikud põhjused: *majanduse allakäik *elatustaseme langus *rahva rahulolematus *massiliikumiste teke *tugevnesid reformimeelsed jõud kommunistlikes parteides 20.Mille poolest sarnanesid ja erinesid idabloki riikide kommunismist vabanemise sündmused 1980.aastate lõpus? RIIK Sündmus Aasta Poola ,,solidaarsus" tuleb võimule.Presidendiks Lech Walesa. 1989.a Ungari a)Algavad protesti demonstratsioonid
II MS järel taastati enamikus L-E riikides demokraatia: üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus, naised said mitmel maal valimisõiguse (nt PM). Sõjas kogetu aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik- demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, kommunistid) Kasvas massiliikumiste, sh ametiühingute mõju, kes nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul silmapaistva edu Lääneriikidel aitasid majandust taastada demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ja Marshalli plaan 1950ndate alguseks olid riigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme, majandus moderniseeriti -> majandusimed Kaasa aitasid Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (ehk Maailmapank) ning Rahvusvaheline
annaabi.ee 
