• Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused • Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees lömitamises • 1950. aastal arreteeriti Tuudur Vetik, Riho Päts ja Alfred Karindi • Vallandati 16 konservatioorimi õppejõudu (NT Mart Saar, Cyrillus Kreek) • Viidi läbi ‘’puhastustöö’’ Heliloojate Liidus Helilooming 1940-1955 • Nõukoguliku elu kajastamine (rahvuslikkus ja optimism) • Juhtpositsioonil vokaalsümfooniline žanr ja massilaul • Kunst sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik • Heliloojad olid sunnitud 20.sajandi muusikavooludest hoiduma • Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks Gustav Ernesaks (1908-1993) • Sündis 12. detsember Perila külas • Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Tallinna Reaalkool Tallinna Linna Tehnika Gümnaasium Riigi Ühistehnika Gümnaasium • Võrkpall, korvpall, jalgpall, uisutamine
Venemaale sattunuist ERKA(ENSV Riiklikud Kunstiansamblid)(G.Ernesaks, E.Kapp). Teine osa jäi kodumaale, korraldati laulupäevasid , sümf.orkester kõrgel tasemel. 1944 toimus massiline emigreerumine, rahvusvahelise tunnustuseni jõudsid:L.Juht,M.Korjus jne.). Väliseesti muusikaelu ´hinged olid R.Toi ja H.Olt; välja anti ,,Eesti muusika ajalugu".Muusika põhieesmärk:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, juhtpositsioonile tõusid vokaalsümfooniline zanr ja massilaul. 20.saj.muusikavoolud kuulutati formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma. Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude võimu poolt. 1944 jätkab konservatooriumis tööd õppejõuna. Oli laulupeo liikumise üks peamine eestvedaja ja üldjuht
hingeseisundit. Siin väljenduvad leina äärmuslikud piirid ning isiklikud kannatused ja illusioonid. Negatiivseid emotsioone kannab S muusikas sageli marss. Sümf lõpeb tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961.a. 1948 kanti S koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma S maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude S teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümf Leningradi sümf 1941 Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. S hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast
kõlanud. Nimeta üks selles võtmes loodud teos. ,,Viies klaveripalas" op. 23 MUUSIKA VENEMAAL 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL Loosung ,,Kunst kuulub rahvale". Mõtesta ja kirjuta lahti selle tähendus. Muusika muudeti valitseva poliitilise võimu hääletoruks ja massikultuur hakkas levima loeng-kontsertide kaudu vabrikutes, sõjaväeosades ning linnaväljakuil. Populaarseks zanriks kujunes patriootilise sõnumiga massilaul. Milline ajalooline sündmus eelnes sellele? Vana riigikorra ja kultuuri järjepidevuse katkestas 1917. a toimunud revolutsioon. Nimeta Vene heliloojad, kes on läinud maailma muusikaajalukku. Sergei Prokofjev ja Dimitri Sostakovits. Kuidas nad suutsid eirata valitsuse survet ja ettekirjutusi loomisel? Kirjuta oma sõnadega lahti. Muusikaajalukku on läinud Vene heliloojad, kes suutsid säilitada oma loomigulise
Siin väljenduvad leina äärmuslikud piirid ning isiklikud kannatused ja illusioonid. Negatiivseid emotsioone kannab Sostakovits muusikas sageli marss. Sümfoonia lõpeb tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961. a. 1948 kanti Sostakovits koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma Sostakovitsi maine taastati, see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude Sostakovitsi teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (1941) Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. Sostakovitsi hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad.
Rohukonnad vajavad mõtlemisaega umbes kümme minutit, rabakonnadele nii lühikesest ajast ei piisa, nemad kuulavad oma kakskümmend viis minutit või pool tundi, enne kui jälle häälitsema hakkavad. Täna on loomakeste laululust suur ja sedamööda, kuidas helipildi parandamiseks aina uuesti ja uuesti lombis mikrofone sättides solistamas käin, jäävad pausid lühemaks. Kella poole kolmeks arvan lõpuks saanud olevat, mida tahtsin. See pole massilaul, see on pigem kammerkoor, kus rabakonnade mulksumisele annavad tausta rohukonnad veidi kaugemal. Või meenutab see helipilt hoopiski külamehe torupillimängu, kus algelist viisi saadab ühetooniline madal jörin? Aga just niisugused segakoorid on siin Kõrvemaa nurgas ikka iseloomulikud olnud, nii ka händkaku huhutamine otsekui mõni suur puu või kirikutorn maastikupildis. Külvandu poole kõnnin juba õige kergel sammul. Teispool seljandikke kuuldub veel üht
annaabi.ee 
