1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4
Interneti kaudu saab inimene teha pangaülekande, osta riideid, tellida välismaalt uusi asju. Kuid mitteturvatud programmi on kerge häkkida ja inimese konto tühjaks teha. Muidugi uuendatakse turvalisuseprotokolle, kuigi mõni leiab ka sealt pääsu sisse saada. Arvutitehnoloogia plahvatuslik areng, eriti interneti kusutuselevõtt, on muutnud personaalarvuti mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Informatsiooni levitades suudavad massikommunikatsioonivahendid mõjutada rahva meelsust ning käitumist. Ühiskonnas leviv teave võib olukorda nii stabiliseerida kui destabiliseerida ehk kutsuda esile rahutusi ja protesti. Saadav informatsioon kujundab rahva suhtumist võimu ja sündmustesse. On riike, kus pole võimalik saada interneti ühendust maailma erinevatest paikadest. Peamiseks massimeediumiks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Informatsiooni levitatakse ka suhtlusportaalides, näiteks Facebook. Suheldes vahetatakse informatsiooni,
on teatavasti usaldavad ja vastuvõtlikud, nendel puudub võime eristada head halvast ja moraali moraalitusest. Tänapäeva meedia ongi suures osas üles ehitatud laste ja noorte psüühika mõjutamisele. Kogu moraalikoodeks on tegelikult vaid näiline ja justkui tolmukate, varjamaks ahnust, kadedust ja isegi kurje plaane inimkonna suhtes. Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid. Kõik, mis on ilus, seda kiputakse üha enam nimetama muinasjutuks. Tõelist viisakust ja kombekust tänapäeval isegi naeruvääristatakse ja põlatakse ja sellist sõbralikkust, mida sajand tagasi kohata võis, saame varsti lugeda vaid raamatutest või kuulda üksikute, veel elavate vanurite suust.
Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid , teabest arusaamine ja meeldivama valik. Massikommunikatsioonivahendid ei võistle omavahel , sest neid on tavaliselt mitu. Televisioonisaated ühtlustuvad. Massikommunikatsioonivahendite eelistused olenevad mitmest tegurist , millest isiklik mõjutamine on kõige mõjusam. Massikommunikatsioonivahendi info on valikuliselt vastuvõetav , aga seda infot proovitakse veenmise abil mõjutada. Meediakanalit võib iseloomustada kui allikat , millel puudub vahetu kontakt ja massikommunikatsioonil on teatav ettemääratus , seisund või olemus. Vastuvõtjale on
2. Bobo effekt...................................................................................................................4 2. INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT.............................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Peamised massikommunikatsioonivahendid nagu televisioon ja internet on vallutanud infoajastu inimeste, sealhulgas ka laste, südamed. Palju räägitakse sellest, et lapsed veedavad väga palju aega virtuaalmaailmas väljas mängimise ja otsese näost-näkku suhtlemise asemel. See kõik mõjutab inimese arengut, mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem. On tehtud mitmeid uuringuid, mis tunnistavad, et vaesed meedia kombed on põhjuseks kasvavale vägivallale, lapsepõlve depressioonile ning keskendumisraskustele. IQ-tase on
rünnaku eest kosmoses asuvate tuumarelva kanda suutvate ballistiliste rakettide tõrjesüsteemi rajamise abil. 1984 loodi Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi juurde Strateegilise Kaitse Algatuse Organisatsioon (Strategic Defense Initiative Organization, SDIO), mille ülesandeks sai programmi juhtimine ning järelevalve. Kuna programmi eesmärgid ja meetodid tundusid utoopilistena, siis hakkasid massikommunikatsioonivahendid seda varsti George Lucase filmisaaga ("Tähtede sõda") järgi kutsuma "Tähesõdade programmiks". 1987 jõudis Ameerika Füüsikaühing (American Physics Society) järeldusele, et sellise globaalse kaitsekilbi loomine nagu "tähesõdades" nõutud, oli tolle aja tehnoloogia juures mitte üksnes võimatu, vaid ka et kulub veel vähemalt kümme aastat, et aru saadagi, kas see üldse on teostatav. 1993 lõpetas Bill Clintoni valitsus "Strateegilise kaitse algatuse programmi",
Tähendab, et arenesid tehnoloogiad, millega võis kommunikeerida suuri inimhulki ühe korraga. Poliitlisel võimul on alati huvi, et inimesed jagaksid ühtesid väärtusi ja mõtleksid väga sarnaselt, neid mõtteid, mis paneksid sarnaselt mõtlema esitatakse läbi vastavate tehnoloogiate, läbi massimeedia manipuleeritakse ja esitatakse õigeid käitumisideoloogiaid. Mida vabatahtlikumalt nad seda teevad seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud. Inimene ei muutu lõpuks ühesuguseks. Vaid arenevad subkutuurid, kontrakultuurid igasugused alternatiivsed arenguviisid tulevad spontaanselt esile, mis räägib kõik selle vastu. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid. 2.loeng endogaamia ja eksogaamia kultuurirelativism selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade
annaabi.ee 
