Nutistu – asi, mis on tulevikustatud(uuendatud IT-ni) 18. "Helendav pall tõusis puude tagant ja liikus minu suunas, alguses arvasin, et tegu on ülivõimsa prožektoriga, aga kõik muutus selle jaoks liiga kiiresti." Prožektor – helgiheitja 19. Ametivõimud kontakteerusid ruttu Briti Kuningliku Mereväega ja sealt saadeti tuukrid asja uurima. Tuukrid - teaduspäästemeeskond 20. Päikese on tugevalt elliptiline, selle periheel ehk Päikese massikeskmele lähedasim punkt on vaid 0,6 astronoomilist ühikut. Elliptiline - Väljajätteline
koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Asteroidide asukoht Asteroide, mille periheel (ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal) jääb Marsi orbiidi sisse on teada alla saja. Enamus asteroide tiirleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri. Rõngakujulist piirkonda 24 aü Päikesest nimetatakse asteroidide vööks ning seal tiirleb 98% kõigist avastatud väikeplaneetidest. Asteroidide võõ Esimene asteroidide vööst kaugemal paiknev asteroid 588 Achilles avastati 1904. Selle orbiit ühtib Jupiteri omaga. Selliseid asteroide on avastatud üle 20.
asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal. STÜÜPI ASTEROIDE on 13% 17% nendel arvatakse olevat raudnikkeltuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid sisaldavad ka palju räni nimetatakse veel kiviasteroidideks asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. MTÜÜPI ASTEROIDID koosnevad puhtast rauast ja niklist peegeldavad valgust hästi ASTEROIDIDE ASUKOHT PERIHEEL = keha punkt, mis asub päikese massikeskmele kõige lähemal PERIHEEL JÄÄB KEHA MARSI ORBIIDI SISSE neid on alla saja Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi 98% asteroidide PERIHEEL JÄÄB JUPITERI ORBIIDI SISSE ASTEROIDIVÖÖST KAUGEMAL ASUVAID ASTEROIDE avastatud üle 20 Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi PäikeJupiter tasakaalu punktidega.
Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. · Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved. · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maa-tüüpi planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad
määramatusega). Määramatus on põhjustatud: vaatluste puudusest hõredalt asustatud piirkondades, vaatlusmeetodite muutumisest ajas ja linnastumisest. Magnetväli Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale. Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal. Maa on afeelis Juulis (152 500 000) Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja lühim päev ja lõunapoolkeral vastupidi.
=90 ,siis töö on =. Liikumisuunaga risti olev jõud tööd ei tee 7) Mehaanika loojad ? Mehaanika loojad on Newton oma (dünaamika põhiseaduse sõnastused) , Galilei (kinemaatika looja) ,Kepler , Huyges jt suurkujud 8) Liikumishulga võib omistada? dr Liikumishulka võib omistada ka massikeskmele L = M M = Mv M drM - punkti M asukohta näitav dt raadiusvektor, vM - punkti M liikumiskiirus 9) Keha visatake horisontaalsuunas tornist alla, keha maandub 48m kaugusel 4sekundi pärast. Leia keha algkiirus ja lõppkiirus. XI 1) Newtoni III seadus?
annaabi.ee 
