Kauplused peavad olema mugavates kohtades, suurus ja väljapanek peab pakkuma mugavaid tingimusi valiku tegemiseks. Eelistatakse kindlale kaubagrupile spetsialiseeritud kauplusi. 3. Eritooted / luksuskaubad (nt. rõiva- ja moekaubad) — eriliste omaduste ja brändi tunnustega tooted, mille soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid kulusid. Erikaupade ost kavandatakse eelnevalt, ostja on nõus kavandama spetsiaalset ostureisi & ootama tellimuse täitmist. Ei ole massikaup, hind on kõrge. Müügipaiga asukoht & interjöör on tähtsamad kui müügikohtade arv. 4. Võõrtooted (nt. kindlustus- ja meditsiiniteenused) — tooted, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta. Vajadus kauba järgi võib olla olemas, aga puudub motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. Vajalik tekitada ostjas ostusoov. Kauba hind peaks olema võimalikult madal. Müügivõrk peaks olema võimalikult lai.
Valikkaupade müügipunktid peavad olema mugavates kohtades. Kaupluse suurus ja väljapanek peab soodustama mugavaid tingimusi valikuks. Eelistatavamad on konkreetsele kaubagrupile spetsialiseeritud kauplused. 3. Eri- ehk luksuskaubad (kindla margitunnusega ja eriliste omadustega kaubad). Erikaupade ost kavandatakse eelnevalt ja ostja on nõus ostu sooritamiseks kavandama spetsiaalset ostureisi või vajaduse korral ootama tellimuse täitmist. Erikaup ei ole massikaup. Erikauba hind on reeglina kõrge.Erikaupade müügi korral on müügipaiga asukoht ja interjöör tähtsamad kui müügikohtade arv. 4. Võõrkaubad ehk mittetahetavad kaubad (mittetuntud või mingitel põhjustel mittesoovitavad kaubad). Neid kaupu ostja ise ei otsi. Vajadus selle kauba järgi võib olemas olla, aga puudub motivatsioon selle vajaduse rahuldamiseks. (Näiteks mõned kindlustus- ja meditsiiniteenused.) Mittesoovitavate kaupade puhul on vajalik tekitada ostjas ostusoov
Inglismaa oma väliskaubandus sai oluliseks alles varauusajal. Kaks peamist keskust keskaja lõpuks: Itaalia ja Madalmaad. Itaalia käsitöö oli piisavalt edenenud, et suuta toota asju, mida idamaades osteti, itaalias hea teede võrgustik Rooma ajast. Kahte põhilist keskust ühendasid kaubateed, mis tõid kaasa Burgundia ja Reiniäärsete linnade tekkimise ja arengu. Piirkondlikud erinevused kaubanduse arengus Läänemere kaubanduses massikaup vili, sool; Vahemere kaubandus rohkem luksuskaup kallid kangad, vürtsid ning liikus seetõttu suuremad rahad. Põhja-Euroopa kaubanduskeskused Viikingte ajal olid Põhja-Euroopas olulised kaubanduslikud keskused Sigtuna, Stockholm ja Vispy Ojamaal (viimane oli kindlasti oluline ka Hansa kaupmeestele) Oluliseks kokkupuutpunktiks Põhja ja Lõuna-Euuroopa olid ka regulaarsed laadad Champania maakonnas - Champagne laadad (vt pikemalt alt) Panganduse teke
Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda. Rikaste ja haritud mõisnike raamatukogudest võis leida Euroopa kirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid. Raamatukaupmeeste tihedate sidemete tõttu Saksamaaga oli baltisakslastel võimalik osta või võtta laenuraamatukogust väga mitmekesist ja mitmes keeles kirjandust. Olid saadaval ka eestikeelseid raamatuid "massikaup". Raamat maksis 10- 20 kopikat, aastane ajalehe tellimus maksis 3 rubla. Eestikeelne raamat: Põlisrahvaste keeltes avaldatava trükisõna mahu tohutu kasv oli omane 19. sajandile. See aitas ühtse kirjakeele kujunemist ja võeti kasutusele soomepärast kirjaviisi. Eduard Ahrens avaldas oma grammatika 1843. Gustav Heinrich Schüdlöffeli "Toomas Westen. Lapo rahva uso ärataja Norra maal". 19. sajandi esimestel kümnenditel ilmus eestikeelseid raamatuid aastas keskmisel vaid 7,
lihtsamatele töödele,karistuseks raskematele, olla ülevaatajaks teistele orjadele, lubati pereelu, lubati hobisid arendada või keelata. Osa orje kvalifitseerusid aja jooksul, kui tek suhkruveskisid ja keetmine, siis läks seal vaja suuremaid oskusi, kvalfikatseeritud orje oli rohkem vaja.Suhkruistandust peetakse orjanduse algseks süüdlaseks ameerikas ja kõige rängemaks orjuse vormiks. 16-17 saj suhrkurevolutsioon, suhkrust sai esimene massikaup. Suhkur vajas troopilist kliimat ja Brasiilia oli ideaalne suhkru kasvuks, teisalt suhkru tootmine vajas intensiivset mahtu, teisalt suhkru lõikuse ajal hakkab see kiiresti kuivama ja läheb kiiresti hapuks ja hakkab käärima. Suhkruroog tuleb kiiresti raiuda, see jällegi mahukas töö. Lõikusper raiumine kestiski tihti ööläbi, või alustati ala kell 5. Järgmine probleem oli see, et kui suhruroog oli raiutud, siis taimena ei kannatanud see mingit transporti, pidi kohapeal kohe
annaabi.ee 
