projekteeritud kasutusea vältel. Erinevates riikides on betooni külmakindluse hindamiseks välja töötatud mitmeid katsetusmeetodeid: otsene vahelduv külmutamine-sulatamine; hindamine värske betooni õhusisalduse järgi; arvutuslik, võttes arvesse betoonisegu koostist iseloomustavaid parameetreid jne. Otsesel katsetamisel, pärast vahelduvat külmutamist-sulatamist hinnatakse betooni külmakindlust painde-tõmbetugevuse või dünaamilise elastsusmooduli languse või massikao järgi. [6] 2. KERGKRUUSPLOKK Keramsiitplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite (kergkruusa), tsemendi ja vee kokkusegamisel. Vastavalt tugevusastmele kasutatakse erinevaid kergkruusa fraktsioone. Valmis 5 segu juhitakse vormidesse, kus see vibropress-menetlusel plokkideks vormitakse ([8]Foto 2 Kergkruusplokk Fibo 3/350 [8]). Plokid kivinevad normaalrõhul. [5, p. 245]
seisukohalt. Määratakse: tehakse kuup, mis kivistatakse normaaltingimustel 7 päeva, lõigatakse sektoriteks ning lastakse kivineda 25 päeva vanuseni, siis kleebitakse ümber kummiümbris ning 28 päevaselt valatakse vesi(või NaCl) antud seibi peale. Ülejäänud 5st küljest on isoleeritud EPSiga. Seejärel külmutatakse-sulatatakse. Kindla külmutustsükli arvu tagant pestakse lahtikoorunud kiht maha ning külmutusvedelik asetatakse uuesti. Massikao järgi jagatakse külmakindluse klassi. KK1...KK4. Suurem arv, suuremad nõudmised. Põhjused: jää maht 10% suurem vee mahust: sisepinged esialgselt jäätub külmafrondi poolne vesi: lahtisest poorist tekib kinnine poor ning jäätumata veest tekivad pooride sisepinnale pinged. esialgselt jäätub külmafrondi poolne vesi: termodünaamiliste jõudude mõjul liigub vesi kapillaarpooris külmema frondi suunas ja soojenemisel teises suunas.
mineraali. Metallide jt deformeeruvate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et proovikeha pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi järgi hinnatakse materjali kõvadust. 3. HÕÕRDUVUS materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist ja hõõrduvust hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6
Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 M. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 M oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe Rs / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse muutudes võrra muutub ka rõhk p võrra. Helikiirus avaldub järgmiselt:
Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 M. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 M oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: 72 Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe Rs / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse
Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 ΔM. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 ΔM oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost kasutada paljude tähemudelite välja arvutamiseks. Raadiuste suhe Rs / R esineb ka helikiiruse valemis. Heli on füüsikalises mõttes rõhuäirituse levimine ruumis. Näiteks keskkonna tiheduse σ muutudes Δσ võrra muutub ka rõhk Δp võrra. Helikiirus avaldub järgmiselt:
annaabi.ee 
