Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk", ,,Kosjakesed") lavastades pani ta aluse Eesti tearile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Ta kirjutas 4 näidentit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 1870. aastate lõpul muutus teatritegevus seltsides massiharrastuseks ja Koidula näidendid said ülemaaliselt populaarseks. Kasutatud kirjandus : Wikipeedia.org Google.ee
Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on päris loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu" ka käesoleval laulupeoaastal 2009.
sisemise tunnetamise, kaasaelamise vajalikkust, st väljenduslikkust, nagu seda tehti Bode koolis. 2 A.Raudkatsi ja E.Idla ümber koondusid mitmed enrgilised ja andekad inimesed, kes olid end võimlemise alal täiendanud Saksamaal, Rootsis või Soomes. Nagu kogu Euroopas ja Ameerikas levima hakanud tantsulise liikumise koolkonnad, avaldasid ka Eesti naisvõimlemise arengule soodsat mõju kohalikud tantsustuudiod ja tantsijad. 1930. aastatel muutus nais võimlemine Eestis tõeliseks massiharrastuseks. Üle kogu maa tegutsesid rühmad rahvamajade juures. Tallinna ja Tartu kõrvale kerkisid uued keskused, nagu Viljandi, Pärnu, Võru, Narva, Rakvere, Kuressaare jt. E.Idla juhendamisel kujunesid välja tavarühmad ja ,,musterrühmad". Tavarühmade laialdasemat levikut ergutasid esinemise võimalused lihtsate kavadega mitmesugustel spordi ja pargipidudel. Musterrühmad käisid ala propageerimise eesmärgil esinemas paljudes kohtades üle maa. Musterrühmadest kasvasid
Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu".(5) Lisa 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr1/pics/kaart1.gif Lisa 2 I Eesti üldlaulupeo repertuaar: Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud: "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner)
artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu". 10 Kasutatud kirjandus · http://www.jvg.ee/tunnid/Data/6/Laulupidu.pdf · http://www.annaabi.com · http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu#Kava · http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1850-1914_%C3%84rkamisaeg/Rahvuslik_ %C3%A4rkamine/ · http://laulupidu.ee/ · http://www
annaabi.ee 
