Eugene d'Alberti Tiefland ja Richard Strauss rollid Arabella, Chrysothemis (Elektra) ja Salome . Ta on saanud Euroopa maine näiteks laulmine Bremenis, Milanos, Viinis, Barcelonas ja Lissabonis, võttes osa erinevatest rollidest Violetta (La Traviata), Tatjana (Jevgeni Onegin), Dvořáki Armida ja Russalka ja Marie Bergi Wozzeck. Ta debüteeris La Scala 1960a Flower Maiden in Parsifal. Ta laulis Mexico Citys 1964 nagu Massenet 'Manon. Allikad:http://et.wikipedia.org/wiki/Montserrat_Caball %C3%A907.11.2014 http://www.allmusic.com/artist/montserrat-caball%C3%A9-mn0000659071 07.11.2014
PRANTSUSMAA Pariis oli kosmopoliitne (paljurahvusline) linn ja rahvusvaheline ooperikeskus. 19. Sajandi esimesel poolel tegutsesid siin ooperiteatritena Pariisi Ooper (tõsise ooperi esitamiseks), Koomiline Ooper ja Itaalia Teater, kus oli nii tõsise kui ka koomilise ooperi trupp ja itaalia lauljad esitasid itaalia heliloojate oopereid. Sajandi teisel poolel lisandus muusikaline teater, kus oma muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet. Pariisi Ooperis kulutati palju aega ning raha ooperi lavale toomiseks, prooviperiood kestis 2-3 kuud (Itaalias oli see 2-3 nädalat). Iga uus lavastus varustati uute dekoratsioonidega ning kostüümidega, mis teistes Euroopa teatrites oli harv nähtus, sest enamasti kombineeriti raha kokkuhoidmiseks vanu dekoratsioone. Pariisi Ooperis olid ka suurepärased lavatehnilised võimalused, kuulsaks sai näiteks päikesetõusu kirjutamine elektri abil Meyerbeeri ooperis "Prohvet" (1849).
*Itaalias: Gioccini Rossini(1792-1868)-tähtsamaid ooperi heliloojaid ja tuntud muusik · Viimased eluaastad tegeles kokandusega · kirjutas 40 ooperit (Tuntuimad-"Sevilla habemeajaja", "Othello", "Wilhelm Tell") *Saksamaa: Jacques Offenbach(1819-1860) · Tuntuimad ooperid: "Ilus Helena", "Orphus põrgus", "Hoffmanni lood" [tema unistuste ooper...]) · 4 armastuslugu *Prantsusmaa: Jules Massenet(1842-1912) Tuntuimad ooperid "Manon" ja "Thais" -meditasioon-üks osa ooperist, tuntakse rohk. kui Oop. Heliloojad/muusikud *Franz Schubert-Austria helilooja (1797-1828) · sündis direktori perre · lapsepõlv oli raske, õppis konvikti koolis, laulis õukonna poistekooris · peale kooli lõppu töötas isa koolis abiõpetajana, sai isa abile Esterhazy õukonda tööle, kus oli vaid paar aastat
ebatäiusust. Dirigent Lauri Sirp ( Teater Vanemuine) hiilgas sedapuhku tõelise meistrina koori ja orkestri juhatamises, tema taktikepi juhendusel kõlasid nii koor kui orkester justkui maailmakuulsa Broadway teatri lavalt saabununa. Sirp on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi ,,Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Vanemuises on Sirp lavale toonud järgmised lavastused: Menotti ,,Telefon", Massenet' ,,Don Quijote" ja ,,Manon", Verdi ,,Falstaff" ja ,,Rigoletto", Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke", Händeli ,,Xerxes"", Rossini Tsaikovski ,,Pähklipureja, Mozarti ,,Figaro pulm", Purcelli ,,Haldjakuninganna" jpt. Operett ,,Savoy ball" peidab endas palju värvikaid ja omanäolisi karaktereid, kellest eredamalt jäid mulle meelde aristokraatlik abielupaar Madeleine ja Aristide de Faublas, liiderdaja ja naistemees Mustafa Bei, Türgi saatkonna atasee ; moodsat
mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada · oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja · prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai alates music hall'ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. 1920. aastate algul valis helilooja iseseisva, "kuuiku" esteetikast väga erineva tee. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne
Hitleriga. Wolfgang W. püüab hitlerisõbralikkust igati maha pesta. ISIKSUS "Mina olen kunstnik -- ma pole Bach, kes pidi raha teenima." Kunst tähendas talle religiooni. MUUSIKADRAAMA - OOPER = KUNSTITEOS. Oli järjekindel ideede teostamisel: · ooperiteater ideest kuni teostuseni · Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig) WAGNER JA PUBLIK ~1850 publiku teadvusesse kui helilooja ~1860 rahvusvaheline tuntus Tema ooperitega tutvusid ka Massenet ja Debussy. SÜMFONISMI JA OOPERI ÜHENDAMINE Berlioz ja Wagner on heliloojad, kes leiavad, et on vaja ühendada sümfonism ja ooper: · ei pea lähtuma traditsioonilistest vormidest · motiivide kasutamine · Beethoveni mõjud Wagneril -- motiiv + töötlus + varieerimine Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu
arusaamist mööda vabadus, kus ta võis tegutseda ja ehitada nii, nagu tema tahtis. Ta ei vajanud mitte üksnes paopaiku, vaid ka unelmatelosse. Ta tõmbus paljustki eemale, aga leidus sedagi, mis teda melitas- ruumid, kus ta unistused said konkreetse kuju ja muutusid reaasuseks. Ludwig II-st lummasid ka Idamaad, nii nende toredus kui võim ja vägi. Ta luges vastavasisulisi raamatuid, armastas idamaiseid pilte, ostis kangaid Tunisest ja vaipu Pärsiast, nautis Massenet' ooperit ,,Lahore kuningas" ning India muinasjututükki ,,Urvasi", mille tarvis ta tellis liikuvad dekoratsioonid. Roomalsed ja prantsuse rüütlid hindasid paabulindu praetult, täidetult ja koos trüflitega- nõnda ka Ludwig. Kuid kõige enam hindas ta paabulindu kui orientaalset suurusjärki kuninglikkuse vapilindu. Ta ihaldas endale nõnda suuri ja tugevaid paabulinde, kes oleksid jaksanud teda koos väikese vankriga vedada. Lõpuks unistas ta sellest, kuidas
(manchineel) õite mürgist aroomi. Grand opéra teine oluline autor on Halévy, kõige rohkem mängiti tema ooperit "Juuditar". Grand opéra stiilis oli kirjutatud ka Verdi "Don Carlos" (1867, tellimus Pariisist). Grand opéra nõuetega pidi 14 arvestama Wagner, olles sunnitud oma ooperit "Tannhäuser" (1845) Pariisi jaoks ümber tegema (1861, balletistseenid!). Prantsuse ooper 19. sajandi II poolel (1850-1900) (Bizet, Massenet) Ooper: opéra comique on ikka veel elujõuline. 19. sajandi keskel (~1859) kujuneb prantsuse muusikadraama drame lyrique, mida meil on kombeks nimetada prantsuse lüüriliseks ooperiks, ent mis otsetõlkes tähendab muusikadraamat (nii nagu baroki ajal tragédie lyrique tähendab muusikalist tragöödiat). Üks esimesi prantsuse muusikadraamasid: Gounod "Faust" 1859. Põhiautor on Jules Massenet (1842-1912): "Manon" 1884, eriti "Werther" 1892 (Goethe romaani
annaabi.ee 
