Vastandumine on paratamatult ühiskonnas esile kerkinud hooti. Tegelikult on ta alati olemas olnud, lihtsalt teatud perioodidel on selle aktuaalsus kodanikkonnas kasvanud. Iseloomulikuks näiteks on barokk mitmemõttelisuse, mängulikkuse, metafooride ja allegooria ajastu, möödapääsmatuiks vastandeiks olid ilus ja inetu, pateetika ja pila, headus ja kurjus. Mõistmata üht, ei saa tundma õppida ka teist. Kontrastid on paratamatud, niisama hästi on tugevale ning robustsele maskuliinsusele vastandiks loodud õrn ja puhas feminiinsus. Variante on kaks: eksisteerivad mõlemas korraga või kumbki eales. Situatsioon, milles ainuüksi hea toidab head ning ainult kuri kasvatab kurja, saab esineda literatuurses mõttes vaid nõndanimetatud ideaalühiskonnas, kus vastandid on küllalt selgesti eristatavad ning omaduste segunemist ja piiride hägustumist ei toimu. Voorus suudaks toita paremat vaid juhul, kui mõlemad pooled oleksid vabad eelarvamustest,
sümboliseeritakse kainena kodus. Naised on tavaliselt kõrvale jäetud kange alkoholi tarbimisest, samas kui mehi seostatakse viina ja õlu joomisega. Kange alkoholi tarbimine on olnud maskuliinsuse osa ja on seotud riskide võtmisega, füüsilise vastupidavusega ja agressiooni ja vägivallaga, mis omakorda on traditsioonilise maskuliinsuse osad. Suurtes kogustes joomine on tavaliselt seostatud maskuliinsusega ja joomine on maskuliinsusele oluline. Naised, kes joovad rängalt, paistavad tavaliselt mitte naiselikkult ja on altid seksuaalsuse soovile. Viimaste aegade uuringud näitavad, et naised on samuti rohkem ja kangemat alkoholi jooma hakanud. Noored skandinaavia naised on hakanud rohkem avalikult jooma, kui tehti seda minevikus. Kuna enam ei peeta avalikus kohas, eriti naisena, joomist ebanaiselikuks, oleks õigem vaielda enam mitmesuguse ja hübriidse joomise üle ja et naised on leppinud traditsioonilise
Normiks on parim õpilane, kultuurile on omane, et poisid ei nuta. Juhtidelt oodatakse otsustusvõimelisust ja jõulisust. Väärtustatakse õiglust ja õigust ning töökaaslaste vahelist võistlust. Teiselt poolt on Lätil ka feminiinse kultuuri omandusi, kuna erimeelsused eelistatakse lahendad kompromissidega, ideaaliks on seatud heaoluühiskond, rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada läbirääkimiste ja kompromissidega ning poliitikute hulgas esineb ka naisterahvaid. Maskuliinsusele poliitikas viitab näiteks veel uskumus, et suur ja kiire on kaunis, põhitähelepanud on suunatud majanduskasvule. Naiste vabastamine tähendab seda, et naistel võimaldatakse siirduda tegevusaladele, kus varem olid ainult mehed. (Pajupuu 2004, 3) Pigem ebakindlust vältivaks peab käesoleva töö autor Lätit, kuna pika okupatsiooni tulemusena tekitab ebakindlus ohutunde, mille vastu tuleb võidelda. Kardetakse riskida, palju on seaduseid ja erilist peetakse ohtlikuks
9) Ühiskonna sooline kihistumine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 9 9.1. Mis vahe on bioloogilisel ja sotsiaalsel sool mille poolest sarnanevad ja erinevad sooerinevused bioloogilise ja sotsioloogilise perspektiivi seisukohast? "Mees" ja "naine" kirjeldavad bioloogilist sugu. Feminiinsus ja maskuliinsus on inimeste sotsiaalselt konstrueeritud sood. Mehelikkusele ja naiselikkusele tuleb viidata kui omistatud tunnustele ja feminiinsusele ja maskuliinsusele kui omandatud tunnustele. Sotsiaalne sugu on teisisõnu sotsiaalse klassiga sarnane ühiskonna struktuuriline muutja, sest meie keel ja sotsiaalne struktuur jagavad meid bioloogilise soo baasil kindlatesse kategooriatesse, kuhu kuulujatelt eeldatakse kindlate käitumisstandardite järgimist, sarnaseid võimeid ja isikuomadusi. Sotsioloogilisest perspektiivist on väga kasulik vaadelda, kuidas soolised erinevused inimeste
levitamises ühiskonnas Femiinsus, maskuliinsus ja sugudevahelised suhted · Lähtudes feministlikust perspektiivist, mille kohaselt naised on olnud ühiskonnas allasurutud rollis, on ilmselge, et algselt pöörati sugude uurimisel tähelepanu peamiselt naisele ja naiselikkusele, kuna mehelikkuses ja maskuliinsuses ei nähtud probleemi · Alates 1980ndatest esmakordselt tähelepanu ka mehelikkusele ja maskuliinsusele mida tähendab olla mees kaasaegses ühiskonnas? Kas maskuliinsus 80 kui selline on kriisis?kuidas mõjuvad traditsioonilised ootused ja nõuded mehele kiiresti muutuvas ühiskonnas? · Sugudevahelised suhted rõhk ka mehel ja maskuliinsusel, kuidas ühiskond mõjutab mehe identiteedi kujunemist ja käitumist? 10.1.7. R. W. Connell: sugupoole korraldus · Gender and Power (1987) ja Masculinities (1995)
annaabi.ee 
