Rootsi 18.sajandi valitsejad Karl XII Ulrika Eleonora Fredrik I Arvid Horn Adolf Fredrik Gustav III Taani 18.sajandil 1720.aastal maksis Rootsi Pietism oli õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste Taanile tolli, kui kaupade vedu enesetäiustamist ja ligimesearmastust. toimus läbi Taani väinade. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati neid, kes Christian VI kehtestas Taanis pühapäeval kirikusse ei ilmunud. 1733.aastal uuesti pärisorjuse. 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Taani kuningatel oli18.sajandil Kuningas Fredrik V valitsusajal kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes absolutistlik võim. pooldas talurahva vabastamist ja reforme. 18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Taani 18.sajandil 1770
31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks
18.sajandil absolutistlik võim, mis poliitilisele opositsioonile kohta ei jätnud. Christian VI 18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Pietism oli luterluse pinnal tekkinud ja Saksamaalt Taani jõudnud õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste enesetäiustamist ja ligimesearmastust. Ka kuningas Christian VI oli pietismi kaasatud. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati karmilt kõiki, kes pühapäeval kirikusse ei ilmunud. Valgustatud absolutism 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Nendele aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks. Kuningas Fredrik V valitsusajal (1746- 1766) kujunes
Hilisloomingus kujunesid pildiseeriad, milles ta töötles ümber kuulsate eelkäijate maale. Ta lõi variatsioone El Greco, Delacroix',Manet, Courbet' ja Poussini teostele. Picasso töötas joovastunult sulgedes end villa pööningule, et maale uuesti ja uuesti tõlgendada. Kunstniku produktiivsusel ei paistnud olevat piire. Tema kuulsus oli selleks ajaks kasvanud enneolematuks. Ta seadis nüüd endale piiranguid ja keskendus kunstiajaloos käsitletud teemadele: maskeraadid, armastajapaarid, mantlimotiivid, aktid ja autoportreed. Suuremat tähelepanu pööras ka traditsioonilisele kunstniku modelli motiivile. Teosed: "Musketär" (1967, lisa 7), "Infanta Margarita Maria" (1957), "Las Meninas" (1957), "Kunstnik ja modell" (1968), "Suudlus" (1969). 10 Plastika ja tarbekunst Picasso loomingu etappe saab hõlpsasti eristada ainuüksi tema plastikateoste põhjal, kuna ta
31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda. Tollane paavst, Leo X, suhtus Lutheri tegevusse üsnagi ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid teater, maskeraadid jne.. Kui paavst lõpuks mõistis reformatsiooni ulatust, andis ta Lutheri tegevuse peatamiseks välja bulla, mille Luther avalikult ära põletas. Lutheri tegevus ähvardas nurjata uue keisri, Karl V, plaani Saksamaa tihedamini liita. Paljud Saksa vürstid liitusid reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks
Inglise kirjanduses seda idamaade ideed väga pole, pigem prantsuse. Inimese elus algab katsumuste ja õnnetuste rada, aga in väljub sellest võitjaga. Idateemad toovad välja, et 18. sajandi Euroopa pole ainus võimalik variant. See ongi võimalus kujutada Euroopa tegelikkust. Võõrandumise efekt- rakursi väljaviimine ja vaadatakse kõrvalt ja distantsilt. Voltaire jutustused on keerukad ja mitmeastmelised maskeraadid. Maskeeritud on tegevus, samas maskeerub ka autor. Kasitab pseudonüüme, teise kirjaniku nimesid jne. See on oludest tingitud , aga ka tema isikust endast. Kirjanduslik müstifikatsioon on alati taustal kuskil olemas ja teda esineb kirjanduses. Oma esimese grupi filoosofilisi jutustusi kirjutas 40nda- 50nd aastatel. Seal probleemid: kurja ja hea suhted..jne. V puhul on juhuse osakaal sündmustes suur ja sellessuhtes on teda kritiseeritud. Tema
annaabi.ee 
