Siinkohal toongi välja leitud nimekirja tabeli kujul (Wilson & Grylls, 1977, viidatud IQ Test Scores.... j, s.a.). IQ Kutseala 140 professorid ja teadlased 130 arstid ja kirurgid, advokaadid, insenerid (mehaanika ja ehitus) 120 õpetajad, farmatseudid, raamatupidajad, meditsiiniõed, kiirkirjutajad, mänedzerid 110 ametnikud, telefonioperaatorid, müügimehed, politseinikud, elektrikud 100 + masinaoperaatorid, müüjad, lihunikud 100 - laotöölised, puusepad, kokad ja pagarid, veoautojuhid 90 lihttöölised, aednikud,farmitöölised, kaevurid, tehase liinitöölised Testimise kriitika Mitte just väga üllatuslikult kaasneb ka vaimsete võimete mõõtmisega kriitika. Üks põhilisi argumente, mis esitatakse, on testi tulemuste kerge mõjutatavus. See tähendab seda, et testi täitmisel võib testitavat mõjutada mitmed tegurid, mis kajastuvad ka tema testi tulemustes ning
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei). Siinkohal tooksin välja täpsed andmed, et saada üldpilt, milline on segregeerumine tööturul. Hõivatud eestlastest on 13,9% juhid, 22,5% tippspetsialistid, 12,5% tehnikud ja keskastme spetsialistid, 6,2% ametnikud, 12,3% teenindus- ja müügitöötajad, 2,2% põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad, 12% käsitöölised ja oskustöötajad, 11,2% seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad, 6,7% lihttöölised ja 0,6% sõjaväelased. Venelasi töötab rohkem teenindus- ja müügitöötajatena 14,8%, käsitööliste- ja oskustöötajatena 17,8%, seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajatena 16,4% ning lihttöölistena 13,5%. Vähem töötab vene rahvusest inimesi juhtivatel kohtadel 6,4%, tippspetsialistidena 15% ja tehnikute ja keskastme spetsialistidena 9,7% (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei).
aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000 hõivatut vähem kui 2008.aastal. Ametipositsiooniti vähenes hõive peamiselt sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seaduseandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli ainult veidi vähem kui aasta varem. Hõivatud sinikraede arv vähenes 2009.aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra. Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi
500 tööõnnetust. Tööõnnetusi juhtub rohkem meestega, kui naistega; igaaastaselt on olnud surmaga lõppevaid tööõnnetusi · õnnetusi on juhtunud tavaliselt keskmisest suuremates ettevõtetes (50- 249 töötajat). · Enamus tööõnnetusi toimub tööstuses või tootmisega tegelevates ettevõtetes, suurel hulgal metsatööstuses; · Ametialadest on esikohal liht- ja oskustöölised, masinaoperaatorid ning teenindustöötajad; · Vanuseliselt satuvad õnnetusse enim 20-24.a noored. Andmed on 2006 aastast! 20. Tegutsemine tööõnnetuse korral. Kohustus tuleneb Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korrast, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning toote ohutuse seaduse muutmise seadusest ja samuti reguleerib tegutsemist Tartu Ülikooli Töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend.
klassifikatsiooniskeem, mis klassifitseerib ametid tööülesannete iseloomu ja nõutava haridusliku kvalifikatsiooni järgi (st. sarnaste tööülesannetega ja haridustasemega ametid kuuluvad ühte rühma). Kümme peamist ametite rühma – juhid, tippspetsialistid (e. kõrgharidusega spetsialistid või professionaalid), keskastme spetsialistid, ametnikud, teenindus- ja müügitöötajad, põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, lihttöölised, relvajõud. Ametite prestiiži skaalad – lastakse inimestel hinnata, kui kõrge on nende arvates erinevate ametite prestiiž ühiskonnas. Nii saab iga ameti kohta keskmise prestiiži näitaja. Seega ametid reatatakse paremusjärjestusse selle alusel, kui prestiižikateks neid peetakse. Ametite sotsiaalmajanduslik indeks – ametid reatatakse paremusjärjestusse selle alusel kui kõrge on nendel ametitel töötavate inimeste keskmine haridus ja sissetulek.
Haridusaastad mitu aastat on inimene koolis õppinud. Töökoht, amet, elukutse: Rahvusvaline klassifikatsioon: juhid, tippametnikud (minister); professionaalid (arst); alamastme professionaalid (lennukipiloot); ametnikud (sekretär); teenindus- ja müügitöötajad (poemüüjad); põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (jahimees); oskus- ja käsitöölised (sepp); seadme- ja masinaoperaatorid (autojuht); lihttöölised (koristaja); relvajõud (ohvitser). Hea töö ühiskonnas on mingid arusaamad, millised tööd on ühiskonnas head ja millised ei ole head. Ametite prestiiz kui kõrgelt ühiskonnas mingit ametit hinnatakse. Loodud rahvusvaheline ametite prestiizi indeks: arst (78); ülikooli professor (78), minister (71), parlamendi liige (60), keskkooli õpetaja (60), kunstnik (57), politseinik (40), modell (28), tänavapühkija (13)
annaabi.ee 
