inspireeriv inspireerima Thrilled- elevil Thrill- põnevus Thrilling- haarav Relieved- Relief- kergendus Relieve- kergendust kergendunud tundma Devastated- Devastation Devastate- (sb/sth) löödud Delighted- Delight- rõõm Delight- rõõmustama rõõmus Depressed- Depression- depressioon Depress- masendama masendunud Desperate- Desperation- meeleheide Desperately- meeleheitel meeleheitlikult Relaxed- Relaxation- lõõgastus Relax- lõõgastuma lõõgastunud Surprised- Surprise- üllatus Surprise- üllatama üllatunud Damaged- Damage- kahjustus Damage- kahjustama kahjustatud Expelled- välja Expel- välja viskama
Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool, sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm Omadussõnad aldis, jäik, hajameelne, kummaline, reibas,
to develop development arendama areng dark darkness pime pimedus to enjoy enjoyable nautima nauditav nation national rahvus rahvuslik power powerful jõud jõuline end endless lõpp lõputu to depress depressing masendama masendav dirt dirty mustus määrdunud quick quickly kiire kiirelt electronic electronically elektrooniline elektrooniliselt short to shorten lühike lühendama modern to modernise modernne moderniseerima 9 Artikkel the pärisnimedega 1
to develop development arendama areng dark darkness pime pimedus to enjoy enjoyable nautima nauditav nation national rahvus rahvuslik power powerful jõud jõuline end endless lõpp lõputu to depress depressing masendama masendav dirt dirty mustus määrdunud quick quickly kiire kiirelt electronic electronically elektrooniline elektrooniliselt short to shorten lühike lühendama 10 modern to modernise modernne moderniseerima Artikkel the pärisnimedega
igapäevased elunähtused: karman, kiisu, kobras, koni, kopsik, kõrts, lootsik, majakas, nari, Soome laenud (põhiliselt 19. – 20. sajand, 197-212) abstraktseid sõnu: aade, aine, haldama, levima, keskustelema, kuuluma, rivi, suhe, sujuma, säästma, taotlema uus elukorraldus: tehas, tootma, toode uued uued esemed ja nähtused: ehe, tagi, tossud, mehu, neste, rekka emotsionaalset sõnavara: aldis, harras, huvi, kirgas, kummaline, lelu, lohutama, masendama, mugav, oivaline, pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje 36. Mis muutub eesti keeles praegu? Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest enamik on anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž. Kokanduskeelde tuleb palju sõnu prantsuse, itaalia ja Aasia keeltest. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub, uuem sõnavara on ebastabiilne. Meediakeeles segunevad erinevad stiilid - üldkeelne, argikeelne, släng.
sajandi esimesel veerandil. Enamik soome laenudest kuulub abstraktsesse sõnavarasse, see eristab neid teistest laensõnarühmadest. Nende hulgas on palju tuletisi, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Soome keele kasutamine uudissõnade allikana oli võimalik seetõttu, et 19. sajandi keskpaigast alates kujunes elav kultuuriline suhtlemine eesti ja soome haritlaste vahel. Kirjakeele kaudu kasutusele võetud soome laenud on nt aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama. Üksikuid sõnu on soome kirjakeelest laenatud ka hiljem, nt kilb, mehu. Soome laene leidub siiski ka murretes, kõige rohkem kirderannikumurretes. Niisuguseid laene on murretest jõudnud ka kirjakeelde, nt kaadama. 20. sajandi lõpukümnendeist alates on soome laene tulnud eeskätt Tallinna kõnekeelde, nii televisiooni ja raadio vahendusel kui ka otsestest kokkupuudetest soomlastega. Neidki laene on jõudnud kirjakeelde, nt romu.
annaabi.ee 
