Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, 40-aastane, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega Kemmerich - ta näeb juba välja nõrk ja kahvatu Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mees rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. 6. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, et oleme kadunud." ,,Sõda on samasugune surmapõhjus nagu vähktõbi ja tuberkuloos, nagu gripp ja verine kõhutõbi
Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich - ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich - kokkHimmelstof - allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja
Haie Westhus, 19, turbalõikaja; Detering, talupoeg, abielus, mõtles ainult maamajapidamisest; kirsside õitsemise ajal põgenes rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus; Kemmerich, amputeeriti jalg, suri ühena esimestest. Stanislaus Kaczinsky, 40, peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste silmade ja längus õlgadega, kuues meel hädaohu ja hea söögi suhtes, osav kohustustest kõrvalehiilija; Himmelstoss - kasarmu 9. jao ülem, endine postiljon, väike masajas, rebasekarva vurrudega, kasarmu tigedaim nahanülgija. Hiljem saadeti rindele; Kantorek, range, karihiirenäoga väike mehike, klassijuhataja, kes utsitas kõiki rindele minema. Hiljem samuti maakaitseväes. (,,On koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad") 5.Teose idee Teose peateema on sõja mõttetuse tajumine. Miks ja kuidas sõda puhkes, mis saab edasi ja
Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk Himmelstof- allohvitser, keda peeti kasarmus kõige tigedamaks nahanülgijaks. Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mehike rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Suhete kujunemine: Need 7 noort, kes koolipingist läksid sõtta teadmatta, mis neid ees ootab, treenisid väljaõppel aind kuuldes kauget rinde kõminat. Olles veel vabad ja rikkumatta. Sealt kohe eesliinile saadetuna, ilma mingi erilise kogemuseta oli see hirmus ja hinge purustav. Nad muutusid seal loomadeks, kes tegutsesid instinktide toel kartes aga samas hüljates hirmu.
taipas, et tingimine sobib temale, vaesele gaskooni aadlikule, mitte aga mehele, kes näis olevat vürst. Musketär leidis suurepärase kuueaastase andaluusia hobuse, pigimusta, tuldpurskavate sõõrmetegaja pikkade ning peenikeste jalgadega. Ta uuris teda ja ei leidnud ühtegi viga. Hobuse eest küsiti tuhat liivrit. Võib-olla oleks ta saanud hobuse odavamalt, kuid sel ajal kui d'Artagnan vaidles hobuseparisnikuga hinna üle, luges Athos sada pistooli lauale. Grimaud'le osteti masajas ja tugev pikardia hobune, mis maksis kolmsada liivrit. Kuid kui oli ostetud viimasele hobusele sadul ja Grimaud'le relvad, ei jäänud järele enam ühtegi sou'd Athose sajaviiekümnest pistoolist. D'Artagnan pakkus sõbrale ajutiselt laenuks osa enda summast. Athos kehitas vastuseks vaid õlgu. «Kui palju pakkus juut safiiri eest, et seda päriseks endale saada?» küsis Athos. «Viissada pistooli.» «Tähendab, kakssada pistooli rohkem, -- sada pistooli teile, sada pistooli mulle. Kuid