struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus. Viiruse kapsiid- viiruse genoomi ümbritsev tihe ja tugev kapsel koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikaliste ja keemiliste sidemetega. Viiruse ümbris- pärineb reeglina peremeesraku membraanist, mille viirus rakust lahkudes kaasa võtab, ümbrisesse lülitab viiru oma struktuurvalke. Lüütiline viirusnakkus- viirusosakesed aktiveeruvad ja väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib. Lüsogeenne
Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viiruse paljunemine. Kas varajane(toodetakse regulatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline(toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse koopiaid, valke, millest
naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid
Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan, ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku. Viiruste seltsid · DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond · DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b · RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumps- ja marutõveviirus · Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viruse paljunemine. Kas varajane ( toodetakse regilatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline (toimub viiruse DNA replikatsioon- tehakse
(teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). III ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid (siberi katku, brutselloosi tekitaja, suu- ja sõrataudi viirus, nahaseenhaiguste tekitajad, hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne). IV ohurühm 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus). Ohustatud töövaldkonnad Jäätmekäitlus Meditsiin Tervishoid Kalandus, metsandus, jahindus, põllumajandus Toiduainetööstus Arheoloogia Laborid Teenindus
Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Suguelunditel esinevad kondüloomid, mis naistel võivad üle minna pahaloomuliseks kasvajaks. 3) Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikke, paljunevad hästi 33-34 kraadi juures. Haigus allub hästi ravile. 4) Marutõveviirus ohustab kõiki soojaverelisi loomi. Peiteaeg on 1 nädal kuni 1 kuu. Alguses sarnanevad haigusnähud lihtsale külmetusele. Haiguse süvenedes tekivad närvisüsteemihäired, unetus, valguskartlikkus, depressioon, agressiivsus. Värsket haava on soovitav pesta külma voolava veega ja seebiga. Ohtlikumad on hammustused näo- ja kaelapiirkonnas. Marutõve vastu tuleb vaktsineerida igal aastal. 5) Enteroviirused põhjustavad soolte põletikku ja kõhulahtisust
(teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). · 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (siberi katku, brutselloosi tekitaja, suu- ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne). · 4.ohurühma ohutegurid 1.) põhjustavad inimese rasket haigestumist (sh ka surma); 2.) ohustavad tõsiselt töötaja tervist; 3.) nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus; 4.) tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 4 3. Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest
Viiruse genoom - viiruse kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja. Viiruse geenid viiruse genoomis peab olema kolme tüüpi geene, et genoom saaks paljuneda: replikatsiooni-, regulaator- ja struktuurgeenid. Viirusvalgud igal viirus geenil on vastavad viirusvalgud. DNA-viirused herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), adenoviirused, papilloomviirused jne. RNA-viirused gripiviirus, paragripiviirus, enteroviirus, leetriviirus, mumpsiviirus, marutõveviirus jne. Viiruse kapsiid ümbritseb viiruse genoomi. Koosneb struktuurvalkudest, tihe, tugev, jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega. Viiruse ümbris on mõnede viiruste kapsiidi ümber. Pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist. Lüütiline viirusnakkus viirus, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm. Lüsogeenne viirusnakkus viirus, mis võib lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida seal peidetud kujul pikka aega.
III ohurühm inimeste raske haigestumine. Osadele on olemas tõhusad ravivahendid 1. hhutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist. 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid Siberi karku, brutselloosi tekitaja, suu ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, Bhepatiidi viirus, marutõveviirus jne. IV ohurühm inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus) 51
* Kus viirused paljunevad? Huvitav Ameerika Ühendriikides kasutatakse mõningaid bakteriviirusi selleks, et hävitada toiduainetes inimesele eluohtlikke toidumürgitust põhjustavaid baktereid. Sellise meetodiga töödeldakse pikema realiseerimisajaga viilutatud liha- ja kalatooteid. Kuidas viirused paljunevad? Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht või paari tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke või marutõveviirus närvirakke. Rakku tunginud viirus paneb enda pärilikkusaine info põhjal peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Viiruse paljunemine. Selgitus: Joonisel on näidatud peremeesrakk (tuumaga rakk) ja viirus (valgulise katte ja pärilikkusainega). Joonisel näidatud numbrite tähendused (1-5): 1. Viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremeesraku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2
annaabi.ee 
