mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.
seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis. Pärast lapse sündi võivad tema arengut soodustada või pidurdada väga mitmed keskkonna
enesehinnangust ja Loo lapsega usalduslik suhe ja kuula teda, anna lapsele avaldub meeleolu Kaugeesmärk: kindlustunnet, et kui tal on mure siis ta ei ole sellega üksi Depressiooni ei ole langusena Depressiooni ei teki vaid võib alati pöörduda personali poole Kiida last kui ta on millegi positiivsega hakkama saanud Allikaloend: Laukkanen, E, Marttunen., M, Miettinen, S., & Pietikäinen, M. (toim) (2008). Kuidas aidata psühhikaprobleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina W.Lippincott &Wilkins. (2006). Straight As in Psychiatric & Mental Health Nursing, USA. Horowitz,L.J. horowitz & Röst, C. (2007). Helping Hyperactive Kids a Sensory Integration Approach: Techniques and Tips for Parents and professionals, Hunter House Publishers, USA. McClusky, K. & McClusky, A. (2001). Understanding ADHD : Our Personal Journey, Kromar Printing : Canada
on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html 5. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993, RHK-10/V - Psüühika- ja käitumishäired http://www.kliinikum
F70 kerge vaimne alaareng IQ 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 mõõdukas vaimne alaareng IQ 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 raske vaimne alaareng IQ 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat F73 sügav vaimne alaareng IQ alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 muu täpsustatud vaimne alaareng F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002)