Luuk oli raske ja rauast. Augus oli redel. Joonas läks esimesena ja kukkus. Ta kukkus kuni jõudis väga suurde ruumi ja maandus tuhamägedesse. Kohe kukkusid ka teised. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli 1 kinni läinud ja nad said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna... Ruum kuhu nad kukkusid oli hiiglaslik. Nad leidsid täiesti tühja linna, väljas oli pime ja nad jäid tänavale magama. Kui Joonas ärkas, olid Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajas teda tünni ja pobises: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas üritas temaga rääkida ja ei tahtnud tünni pugeda. Iga kord kui Joonas ütles sõna laps, pobises mees et: „Ole tasa, ära ütle seda!“ Lõpuks ajas ta Joonase tünni ja põgenes. Joonas ärkas majas, kus oli naine ja see sama mees. Joonas saadeti tuppa, kus oli voodi. Ta magas ja ärgates seisid võõras naine ja mees toas. Joonast kutsusid nad oma pojakeseks. Joonasele tehti suur pidusöök
Mia vabandamine läheb aina raskemaks. Mini-Martin on neid märganud ja ei soovis kaasa tulla, muidu oleks ta ära kaevanud, et Martin ja Joonas tegelevad töö asemel kahtlaste asjadega. Maja tihedasemal läbiotsimisel leiavad nad salapärase luugi. Luuk oli raske ja rauast. Auku sisenedes leidsid nad redeli. Joonas läks esimesena, ta kukkus. 8 Ta kukkus ja kukkus kuni ta jõudis väga avarasse ruumi. Ta maandus tuhamägedesse. Üsna kohe kukkusid talle ka Martinid. Mini-Martin ütles, et ta poleks hüpanud, aga luuk oli kinni läinud, ja nad kõik said aru, et nii raske luuk ei saa ise kinni minna... I osa lõpp II osa algus Ruum kuhu nad kukkusid, oli hiiglaslik, nagu omamoodi maa. Nad leiavad linna ja kuna see on täiesti tühi ja väljas on pime, otsustavad nad tänavale magama jääda. Kui Joonas ärkab, on Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajab teda mingisse tünni ja ainult pobiseb: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas
lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline. Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid. Nikerdamist kasutati vähe, täiustati just mosaiigi tehnikat, moes oli lakkmööbel, mida tegid kuulsaks vennad Martinid. 18. saj. Hakkati uut mööblit signeerima, näiteks daamide kirjutuslauad, tualettlauad peegliga, mida kasutati pigem nipsasjade demonstreerimiseks, kõrge silindrikujuline sekretärikapp, lugemis/käsitöö kapid. Laudadel olid siledad jalad, lainetavad külgedel, kumer raam. Ka kummutid olid endiselt populaarsed, jalad olid saledad, ning sulasid korpusega kokku. Bernerist arenes edasi chaisse lounge, pehme mööbel muutus järjest mugavamaks.
(8 kuuselt) A-B püsivusviga (kui peita asja pidevalt kohta A ja laps leiab selle üles, siis kui peites kohta B nii et laps näeb, otsib ta siiski seda kohast A). Vastsündinul on ka otsimis refleks (kui kõditad põsele, siis pöörab pea sinna poole). Skeemid-maailmaga suhtlemise ja suestumise viisid. Arenevad kahte protsessi: assimilatsioon, kohandamine. Assimilatsioon-olemasolevate skeemi kasutamine olemasoleva tõlgendamiskes (martinid ei ole head) (mustad pikd juuksed, lehvivad hõlmad, suur habe-tädi) Kohandamine-skeemi muutmine kogemusest tulenevalt (tädi ja suur habe ei käi kokku) 2.Oskavad ette kujutada väikest muutust, aga mitte suurt. (kujuta ette, mis oleks juhtunud kui sa poleks lapselt mänguasja ära võtnud-ei saa hakkama) (2-1 küpsise jaotus pole võrdne aga 2-1/2, 1/2 on võrdne lapse jaoks) 3. Laps on õppinud vaimseid repressioone omavahel seostama, oskab arvestada mitme muutusega samal ajal. 4
Rokokoo ajastul ilmus rikkalik valik mitmesuguseid lauakesi – sekretäre, käsitöölaudu, mängulaudu, tualettlaudu- kõik kerged ja elegantsed, varustatud nagu toolidki cabriole- jalgadega. Mööbli materjaliks oli eelistatult mahagon, mööblipolster kaeti siidi, sameti või gobelääniga, mustrimotiivid pärinesid rokokoo ornamendivaramust, tihti kordus polstrikatte muster ka seinakatetes (tapisserii). Mööblimeistreid. Ch. Cressent (eriti pronksdekoor ja marketrii), vennad Martinid, A. R. Gaudreau, J. B. Tilliard Tuntumad nimelised stiilid rokokoos. Louis XV stiil e. Louis Quinze (pr.), Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajale (1715-74) iseloomulik rokokoostiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Võrreldes Louis XIV stiiliga on Louis XV stiil pehmem, intiimsem ja naiselikum. Ruumides domineerivad pastelsed toonid, ornamendis eelistati taimornamenti, rokai, chinoiserie ja mereteemalisi motiive. Mööblikunstis tulid kasutusele uut tüüpi istmed, nt
annaabi.ee 
