Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised
suurune. Cahill kasutas iga pooltooni jaoks hiiglaslikku auruga töötavat elektrigeneraatorit (Mehrfachstromerzeuger), mida ta kasutas siinusekujulise väljundpinge saamiseks 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis "Jeanne d'Arc tuelriidal" (Jeanne d'Arc au bûcher). Muusika ja müra mõju inimesele Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. Müra tugevuse kategooriad
saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga · Panteism on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga ,,Kvartett aegade lõpust". Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga seonduv 10-osaline ,,Turangalila-sümfoonia", kasutatakse elektroonilise klaviatuuriga instrumenti martenot´-lained Olivier Messiaen AJALUGU Euroopa muusika ajaloos jagatakse stiilid ajastute järgi järgmiselt: · Keskaja muusika (u 5.15. sajand) · Renessanss (muusika) (u 15.16. sajand) · Uusaja muusika (17.19. sajand) · Barokk (muusika) (17. sajand) · Klassitsism (muusika) (18. sajand) · Romantism (muusika) (19. sajand) · 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi muusikastiile: · Impressionism · Ekspressionism · Neoklassitsism
Hába tegeles Ferruccio Busoni innustusel praktiliselt 6 mikrointervallidega. Mageri huvi intervallide vastu viis ta ka akustiku ja muusikatehnoloogi Erich Moritz von Hornbosteli tegevuse uurimiseni, nii et meloodia helikõrguse muutumisel säilitab alati sama kuju. Nii sündisid hiljem tema sfäärofon II, kaelidosfon ja elektrotoonorel. 1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat. Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur Honegger oratooriumis “Jeanne d’Arc tuelriidal” . 1930. aastal konstrueeris Friedrich Trautwein trautooniumi, mida hiljem arendab edasi Oskar Sala. 1930. aastatest pärinevad ka Paul Hindemithi trautooniumilood “Vier Stücke für drei
(ribbon controller) või mõni muu sõrmlaua laadne kasutajaliides. Kuigi lintkontrollerit võib kasutada ükskõik millise muusikalise parameetri piires opereerimiseks, on lintkontroller tavaliselt seotud helikõrguse kontrollimise või muutmisega. Vana tüüpi sõrmlauasüntesaatorid olid resistoripõhised pika traadiga, mida suruti resistiivse plaadi vastu. Nüüdisaegsetel lintkontrolleritel ei ole liikuvaid osi. Erinevaid sõrmlauasüntesaatoreid on "Ondes Martenot", "Hellertion", "Heliophon", "Trautonium", "Electro-Theremin", "Fingerboard-Theremin", "Persephone" jne. Lintkontrollerit on lisakontrollerina kasutatud "Yamaha CS-80", "Korg Prophecy", "Kurzweil Music Systems" süntesaatorite, Moogi süntesaatorite jne puhul. Lintkontrollerit võib kasutada põhilise MIDI kontrollerina klaviatuuri asemel. Süntesaatorite arengulugu Areng enne ja vahetult pärast II maailmasõda
millal puudub konkreetne lõpp. Ta kirjutas muusikateoreetilise traktaadi: "Minu helikeele tehnika". Rütmikäsitlus tugineb India muusikale, tema muusikas ka vahelduvad taktimõõdud. Tema kompositsioonitehnikast ei kujunenud aga üldlevimud meetodit. Ta kasutab ka sümmeetrilisi rütmifiguure. Laadid põhinevad pool-täistoonidel. Orkestrimuusika Sümfoonilistest suurteostest tuntuim "Turangalila-sümfoonia"!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot' kasutamine Kuigi filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab. Veel monumentaalsemaks kujunes "Kanjonist tähtede poole", kirjutatud USA 200. Aastapäevaks. Messiaeni jaoks on sümfoonia suurvorm, mis võimaldab teha filosoofilisi ja religioosseid üldistusi. Panteistlik maailmavaade avaldub teoses "lindude ärkamine". Ta õppis ornitoloogiga kõigepealt erinevate lindude häälitsusi.
1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid. 1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d’Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel. Teoses, millest sai II MS ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka orkestratsioon: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli Martenot' lained. 7. Lühidalt Janáčeki ooperitest, veidi lähemalt ooperist “Kaval Rebaseke” Leoš Janáček (1854–1928) Oli Tšehhi helilooja, pärit Moraavia maakonnast. Temast saab suur Dvořaki sõber, kellele ta usaldab oma kõige salajasemad kavatsused ja kelle arvamus on tema jaoks vaieldamatu. • hilisromantiline emotsionaalsus • Tšehhi erinevate piirkondade rahvaviiside kasutamine, kasutab helikeeles. • Huvitub inimkõnest – sarnaneb sellega Mussorgskile
annaabi.ee 
