Mbit/s), asünkroonliiklus aga kasutada ülejäänud osa. Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks). 13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn
osa kogu läbilaskevõimest (100 Mbit/s), asünkroonliiklus aga kasutada ülejäänud osa. Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks).13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn
ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade . Marsruuterid töötavad OSI mudeli 3 kihis (võrgukihis), sillad aga 2. kihis (andmelülikihis). Kihiline arhitektuur ISO/OSI mudel OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokolle.
ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission H.264 is a standard for video compression. It is also known as MPEG-4 Part 10, or MPEG-4 AVC (for Advanced Video Coding) Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Bluetooth -Version 1.2 - 1 Mbit/s |Version 2.0 + EDR3 Mbit/s Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub Class 1 -100 mW (20 dBm) ~100 meters||||Class 2 2
Marsruutimine võib olla staatiline ja dünaamiline. Staatiline on see, kus paneme kanali pikaks ajaks paika ja ta jääb paika. Dünaamiline on see, et me muudame marsruutimistabelit, kui võrgus midagi juhtub. Ruutimisalgoritme võib jagada selliste kriteeriumite järgi: 1) Arvutavad välja ühe tee või mitu alternatiivset varianti 2) Tasapinnalised või hierarhilised see tähendab, et kas kõik ruuterid on võrdsed või on ka ruuter, mis oskab marsruutida piirkonna sees ja piirkodade vahel. 3) Host või ruuter oskab teha marsruutimisotsuseid 4) Piirkonnasisene või piirkondadevaheline marsruutimine. 28. Link state marsruutimisalgoritm See on kanalioleku algoritm. Kõigil võrgusõlmedel on olemas info kogu võrgu kohta. See info saadetakse kõigile laiali. Kõik teavad kõike, mis võrgus on ehk kõik teavad täisgraafi ja igaüks teeb vastavalt sellele enda jaoks marsruutimistabeli valmis.
IP aadress on 32 bitine identifitseerimise number ,mis koosneb neljast oktetist. Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega
32. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC- aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid Sillad (Bridges) on kanalitaseme seadmed
Sealt võetakse marsruutimise jaoks aadress, mille järgi tehakse marsruutimise otsus, saadakse jälle kaader ja jälle läbi kanalikihi läheb kaader uude sihtpunkti. Ühest arvutist teise paketi saatmine: Me ise olema arvuti A ja soovime saata infot arvutile B. Kui meil on teada arvuti B IP-aadress ja selle järgi meil on vaja teada arvuti B MAC aadress. IP aadressi järgi saame teada, kas arvuti B on samas võrgus või tuleb pakett marsruutida läbi mingi marsruuteri. Kui ta on samas võrgus, siis saadetud datagramm pakitakse kanalikihi kaadrisse ja kanalikihi kaadri päisesse pannakse kaks MAC aadressi (kellele mõeldud ja kes saatis) ning siis liigub see kaader kanalikihi piires A-st B- ni. Selleks on olemas ARP (address resolution protocol) tabel, et saada teada arvuti B MAC aadressi, kui me teame IP aadressi. Sellega saame küsida IP aadressile vastavat MAC aadressi. ARP tabelis on kirjas IP aadress, MAC aadress ja TTL.
annaabi.ee 
