Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Friedrich Wilhelm (1640-1688) valitseja. Fanaatiline militarist, sõjaväes ülikarm kord. Sõjaväeteenistus 25 aastat. Maksud sõjaväe jaoks. Sõdurid tsiviilelanike juurde. Loodi riiklikke manufaktuure, kutsuti hugenotte. Madalmaadest tulnud arendasid karjakasvatust ja aiandust. Friedrich Wilhelm I (1713-1740) sõdurkunungas, kitsi. Õukondlaste vallandamine, va trompetist. Marsisamm. Välismaaga kauplemise lõpetamine. Laiendati kalevitööstust. 1717 üldine koolikohustus. Friedrich II (1740-1786) Nooruses hellik ja kultuurihuviline. Valitsemise algul naiivne: ajakirjandusvabadus, vaestele odava vilja müük, erinevad usud lubatud, ulatuslikud ehitustööd. Kartulikasvatus, uues külad ja talud, teotöö piiramine ja talumaade mõisastamine ära, bürgermeistrid ja raed. 2. Mõisted Monopol püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja
ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla. KOTZEBUE eesti balti sakslane, kes tapeti sidemete tõttu vene tsaariga, mis sai ka ajendiks sakslaste üliõpilaste ( Saksamaal) repressioonideks. BISMARC Preisi valitsuse juht, koos kuningaga viis läbi sõjaväereformi ja juhtis riigi eelarvet. Tema siht muuta riik suureks ja võimsaks sõjalise jõuga. FRIDERICH WILHELM I Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, sõdurkuningas, suure armee looja, marsisamm, garnisonide tekkimine, üldine koolikohustus, manufaktuurid. FRIEDRICH II Vana Fritz, suhtus eitavalt parlamenti ja esindusorganitesse, reforme peab läbi viima valitseja, monarh toetus ametnikkonnale, talurahvapoliitika uued külad ja talud ning uued maakoolid. WILHELM I surus läbi enda kroonimise kuningaks, PREISI KUNINGRIIGI LOOMINE ja Preisi teaduste akadeemia. *REFORMIKATSED SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI EEL Vaata TURGOTI ja NECKERIT. *AUGUSTIDEKREEDID :
abi, kuna kuningad ei huvitunud riigivalitsemises, pidutsemine , iga kuningas püüdis oma võimu suurendada. Parlamentarism Inglismaal: parteid, Õiguste bill, parlamendil seadusandlik võim. Milliste osapoolte vahel toimus inglismaal kodusõda? Millega lõppes? Sõda toimus katoliiklaste ja puritaanide vahel. Lõppes Charles I hukkamisega 5. Preisimaa (saksamaa) Friedrich Wilhelm I (Sõdurkuningas) tohutu sõjaväe loomine (4. Koht euroopas tol ajal). Marsisamm, hakati nõudma sõjaväelist haridust (ei piisanud aadlikuks olemine). Sõjavägi jaotati garnisonideks, et saaks paremini majutada ja toitlustada. Ta valitsemisviis oli äärmiselt robustne ning ta võis isegi tavakoduses inimesi kepiga lüüa. Majanduspoliitikas aktiivse kaubandusbilansi tähtsus (importkangad keelati; relvamanufaktuurid). Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid, kes samuti kasutasid keppi.
Austrias. Preisi absolutsitliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I, kes läks ajalukku kui Sõdurikuningas.Hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel, samuti sellele, et kuningas kandis kogu elu sõjaväemundrit. Friedrich Wilhelm I surres oli Preisi armee suuruse poolest tõusnud neljandale kohale Euroopas. Märkimisväärne uuendus olu kuninga juurutatud marsisamm, mis jättis sügava mulje ka tsiviilelanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele.Enneolemtau oli seegi, et ohvitseri ssaamiseks ei piisanud enam üksnes aadellikust päritolust, vaid hakati nõudma ka sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. Majanduspoliitika rõhutas Sõdurikuninga aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Kodumaiste tekstiili manufaktuuride edendamiseks keelas ka importkangaste kasutamise
" b) Läks ajalukku kitsipungina: · Õukonnas elati väga kasinalt · Kokkuhoiu mõttes keelati välismaised kaubad (sh. Importriided Berliinis tõmmati kuninga käsul daamidel importkleidid seljast ja käristati puruks) c) Põhihuviks oli armee: · Rajas tohutu sõjaväe, suuruselt 4. Euroopas · Palgasõdurite asemel kehtestas sõjaväekohustuse, aadlikud sunniti ohvitserideks. · Uuenduseks oli marsisamm · Kandis ise kogu elu sõjaväemundrit d) Vaba aeg möödus nn tubakakolleegiumis õllelauas istumine kange hollandi tubaka ja kõrtsianekdootidega. e) Kunsti ja teadust pidas asjatuks ajaraiskamiseks: · Kuningas põlgas valgustusaja teadlasi ega sallinud ka poja kultuurihuvi. · Lugemisoskuse vajalikkust tunnistades kehtestas siiski üldise koolikohustuse. 4. Valgustatud absolutism Friedrich II ajal (1740-1780) a) Valgustatud isevalitseja:
Majanduslikult toetas põllumajandust, kindlustas manufaktuure (20 000 hugenotti). Riigi rahvusvahelist kaalu tõstis suure ja hea väljaõppega armee loomine. (1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika)
annaabi.ee 
