5. sümfoonia ("Saatusesümfoonia) on kirjutatud perioodil, mil hakkas kurdistuma, seda läbib võitluse teema saatusega. 9. sümfoonia on Beethoveni elutöö kokkuvõte. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid, tekst põhineb Schilleri teosel "Ood rõõmule". Sümfoonia kestab 70 minutit, mis on peaaegu kaks korda pikem kui ülejäänud tema sümfooniad. 2) Klaverimuusika omane on tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsiooni-vormi kasutamine ja c-moll helistik. Ta püüdleb orkestraalse kõlakäsitluse poole. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, nt "Kuupaiste sonaat", "Pateetiline sonaat" ja "Appassionata", 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3) Ooper "Fidelio", mis ei olnud aga eriti menukas. Missa Solemnis on tuntuim vokaalsümfooniline teos, mida Beethoven ise pidas tähtsamaiks tööks
9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis. Esialgselt oli see mõeldud
muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. Looming Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku.
See on ka põhjus, miks neid jooni kandvaid Beethoveni teosed enim tähelepanu on pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`,
heroilisust. See on ka põhjus, miks neid jooni kandvaid Beethoveni teosed enim tähelepanu on pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`,
(kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 ,,Figaro pulm" tähtsaim opera buffa., 1787 ,,Don Giovanni", laulumäng ,,Võluflööt", ,,Tituse halastus"1791. Oratoorium ,,Kahetsev Taavet" 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik. Kogu tema looming on seotud klaveriga, iseloomulik joon on marsikarakter, variatsioonivorm ja pateetilise alatooniga helistik c-moll. 1800 kõlas esmakordselt Beethoveni I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks tema üks hinnatuim teos. Kirjutas muusika balletile"Prometheuse lapsed". Ainuke oratoorium ,,Kristus Õlimäel". Ooper ,,Leonore"(teatri soovil sai selle nimeks ,,Fidelio") Üheksa sümfooniat, kolm klaverikontserti, 32 klaverisonaati, viiulikontsert, kolmikontsert, ooper, oratoorium, missa jpm. Kuuest laulust koosnev tsükkel ,,Kaugele armastatule"
ning esitles poega nooremana(viimane võib isegi tõsi olla, sest täiskasvanuna pidas ta end ise aasta või paar nooremaks, kui ta tegelikult oli). Tema esimeseks tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefet, kes oli Bonni õukonnaorganist. 1787. sõitis ta esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks. Ilmselt oli kontakt vaid põgus ja ta naasis Bonni, kus tema ema suri. Alaliselt asus ta Viini elama 1792. aastal ning juba siis võib märgata talle omaseid jooni: marsikarakter, variatsioonivorm ja c-moll, mida ta on kasutanud mitme olulise teose puhul. II Viin (1792-1802): varane looming Beethoven sai väheses ajaks ka Haydni õpilaseks, kuid on koguni öelnud, et ta ei õppinud temalt midagi. Kuni 1800 aastani elas ta kontserdi ja teoserahadest. 1808 aastal pakuti talle kapellmeistri kohta ja ta sai aastapalgana 4000 kuldnat. 2. aprillil 1800 toimus Viinis Burgtheateris avalik esinemine, kus kõlas tema
annaabi.ee 
