• Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond
Heimtali nimest Esimesed teated mõisast pärinevad 1528. aastast. Mõis kandis siis Lenseni nime. On teisigi nimesid, mille all see valdus vanemais dokumentides esineb, nagu Agende ja Kurvitz. 1684. aastal kirjelduses esineb Agende veel külana, kus elas muuseas Curitz Jach Cubias. Viimase või tema järglaste järgi on nähtavasti pärast mõisastamist 18.sajandil hakanud uut mõisat nimetama Kurvitsa mõisaks. Mõisal oli 18.sajandi lõpul kaks karjamõisat Marna ja Peetri. Pärnu Alammaakohtu 14.jaanuaril 1793.aasta otsusega nimetati Kurvitsa mõis ametlikul ümber Heimtaliks. · Üldtuntud on versioon, et Peter Reinhold von Sivers, saades Kurvitsa mõisa omanikuks, nimetas mõisa ümber Heimtaliks oma varalahkunud armastatu, tundengipõlves Lepzigis kohatud Louise Heimtali auks. · Fredrich von Sivers kirjutas sellest ajakirjale, et vanaisale Kurvitsa nimi ei meeldinud, see nimi Kurvitsa ei kõlanud hästi
, rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse neutraliseerimiseks. 1814. aastal rajas Marna ja Heimtali mõisate omanik pikaajalised lupjamiskatsed kohaliku mergliga. Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes
02.11 Jaan Lahe India · Riik ja religioon on läbi põimunud. · 2001. a andmete järgi oli suurem osa(88%) hindusid, vähemuses olid budistid(0.8%), kes ei ole isegi India budistid, vaid sisse rännanud. Mingil määral esineb ka metslasi- animismi usku inimesi; alg-juute ja alg-kristlasi. Hinduism · Seda ei ole pmst olemas kui ühtset usundit. · Etniline ja ühiskondlik erinevus · Hinduks saab ainult sündida-sinu kastikuuluvus: - Marna(värv)-kast. Diskrimineerime toimub nahavärvi alusel. - Tekib aarialaste tungimisega Indiasse. - Arya: brahmana-preestrid, ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra- töölised(need, kes kastidesse ei mahtunud),kastitud-puutumatud. - Brahmanad tekkisid hiiglase(Rgveda) suust, kastriyad hiiglase kilbist, visid puusadest, sudrad jalgadest. - Alakasti süsteem-jati. · Tänapäeval on sudraid ja kastituid kokku 68% kogu elanikkonnast.
Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset happesust. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks enam, kui 2000 aastat tagasi. XVI-XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi laialdasemalt, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. Alles XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse neutraliseerimiseks. 1814. aastal rajas Marna ja Heimtali mõisate omanik pikaajalised lupjamiskatsed kohaliku mergliga. Esimesteks lubiväetisteks Eestis olid magevee lubisetted nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), mida hakati laiemalt kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi
annaabi.ee 
