Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. Johann Woldemar von Lauwotsustas üles ehitada suurejoonelise ja luksusliku lossi. Kutsuti Saksamaalt pärit ja Kuramaa hertsogi lossis Rundales (Miitavis ehk Jelgavas) töötanud stukimeister Johann Michael Graff. Maalikunstnik Christian Welte ülesandeks oli maalida suured ovaalsed seinamaalid, Friedrich Hartmann Barisieni tööks olid maastikumaalid ja tsaaride portreed. Lossi uhkuseks olid marmorsaal Louis XV stiilis ja rokokoosaal Louis XVI stiilis: Marmorsaali lagi olikaunistatud reljeefidega, seinad tahveldatud kunstmarmoriga põranda lähedal veinipunanekõrgemal roosa ja helehalli kirju. Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori
Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitis on Laupa renessanss-stiili sugemetega härrastemaja.
jahimaade aladel. Läheduses asub keskaegne linn Marbach, Friedrich Schilleri, tuntud saksa poeedi, filosoofi, ajaloolase ning dramaturgi sünnikodu, kus on püsiv näitus Schilleri ja tema perekonna dokumentidest, portreedest, igapäevastest ning isiklikest esemetest. Tänapäeval domineerivad palees kolm erinevat stiili: Barokk (vana peahoone, puhkeruum uues peahoones, mängude ja jahipaviljonid, kohtukabel); Rokokoo (hertsogi erasviit, uus peahoone); Ampiiristiil (marmorsaal, kuninga saatkonna kamber, kuninganna magamistuba, kuninga raamatukogu) Ludwigsburgi palee ei hävinenud II maailmasõja ajal, seega alustati kompleksi muudatustega saadi alustada 20.sajandi keskel. Püsiv aed on näitab ''Õitsevat barokki'', mis meelitab igal aastal sadu tuhandeid külastajaid. See avati aastal 1953. Tänapäeval esitletakse paleed ja seda ümbritsevaid aedu avalikkusele sarnaselt sellele, kuidas need nägid välja 1800. aasta paiku. Zwingeri palee
Suri vaesena ja unustatuna. Canaletto noorem töötas õuekunstnikuna Dresdenis ja Varssavis ning just tänu tema tehtud väga detailitruudele veduutidele saadi pärast Teise maailmasõja purustusi hakata neid linnu endisel kujul üles ehitama. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Lossi uhkuseks oli marmorsaal, mille lagi oli kaunistatud reljeefidega, seinad marmori ja peeglitega. Ilus rokokoo-ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1.
stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides lillekimpude poolest. Põltsamaa loss 1770 rokokoo: Lossikompleksi juurde kuulus park, mis oli sildadega ühendatud jõeäärse saarestikuga. Põltsamaa loss oli parim rokokoo stiili näide Eestis. Lossi uhkuseks olid Louis XV stiilis marmorsaal ja Louis XVI stiilis rokokoosaal. Ruume kaunistasid reljeefid, seinamaalid ja peeglid. Pärast Law surma kuulus loss krahv Aleksei Bobrinskile, Katariina ja Grigori Orlovi pojale. 1920. aastal riigistati Põltsamaa loss ja mõis Eesti Vabariigile. Lossikompleksi ilust on säilinud vaid fotokogu, sest loss ja kirik hävisid 1941. aastal sõjatules. Hävinud lossivaremeid pole veel seni suudetud konserveerida.
Borromäuse elu. Hoone portikus meenutab Rooma Jupiteri templit, selle kõrval on pagooditaolised linnavärava moodi kellatornid. Ehituse kunstiliseks taotluseks on kindlus ja püsivus (" constantia et fortitudo " oli Karl VI motoks ). Viinis asub ka üks barokk-arhitektuuri hiilgavamaid näiteid maailmas - L von Hildebrandti ( 1668-1723 ) kavandatud Belvedere lossikompleks ( 1714-22 ). Esimesena valmis alumine Belvedere, mida iseloomustab rikkalik interjöör (Marmorsaal, Marmorgalerii, Peegelsaal, Groteskisaal ). Alumist ja ülemist lossi ühendab terrassaed, mis on kujundatud kaskaadi ja paljude skulptuuridega Ülemise Belvedere arhitektuurne ilme moodustub tervest reast arhitektuurselt ühteliidetud paviljonist. Keskosa on kõrge mansardkatusega, otstes kuppeltornid, mis koos rikkaliku arhitektuurse dekooriga süvendavad lossi dünaamilist üldilmet. Viini endine ilmalik keskus Hofburg - koosneb paljudest erinevatest hoonetest, mille hulgast