Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"marmorplokist" - 6 õppematerjali

Rooma arhitektuur esitlus
9
pptx

Rooma arhitektuur esitlus

Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumiosakslööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Trajanuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas, mis sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja üheksateistkümmnest silinderjast marmorplokist ning on ligi 30m kõrge. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur. Seda pole enam, kuid säilinud on ligi 200m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba. Selle teemaks on Trajanuse juhitud sõda draaklastega. Trajanuse sammas > Veel ja veel Rahu altar on osaliselt säilinud. Selle on kujutatud legendi rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Altari

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
Filosoofia kodutöö 6-mis teadus on tarkus-põhjuslikkuse vormid-filosoofia ja substants-Platon-Pidusöök
2
pdf

Filosoofia kodutöö 6: mis teadus on tarkus, põhjuslikkuse vormid, filosoofia ja substants, Platon “Pidusöök”

b) formaalne (mis?) - millegi seletamine tema olemuse kaudu, määratletakse tema vorm; näide: esmalt esineb maja ehitaja arus ideena, seejärel saab sellest kindel substants; c) tegev/liikumine (mis algatas liikumise?) - millegi seletamine välise jõu või toime kaudu; näiteks ehitaja tegevuse tõttu saab maja püsti, skulptor raiub marmorplokist skulptuuri; d) eesmärk (milleks?) - millegi seletamine selle eesmärgi kaudu, näiteks elumaja on elamiseks, koolimaja õppimiseks/õpetamiseks. III alateema: filosoofia ja substants 1. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus.

Filosoofia → Filosoofia ajalugu
8 allalaadimist
Michelangelo Buonarroti
9
docx

Michelangelo Buonarroti

Kaunites kunstides(maalikunstis,skulptuuris ja arhitektuuris)väärtustati kõrgelt harmooniat ja tasakaalustatud propotsioone,eriti inimkeha kujutamisel.Avastati tsentraalperspektiiv mille loojaks peetakse Filippo Brunelleschit.See oli samuti tolle aja üks suurimaid avastusi.See võimaldas kujutada kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelisi kujutusi. ,,Taavet" Selle nelja meetrise ,,Hiiglase" nagu seda toona kutsuti ,tegemiseks läks Michelangelol 4 aastat kuid marmorplokist vabanemist ootas see ligi nelikümmend aastat.See kuju telliti Firenze Toomkiriku tugialtari piilarile paigutamiseks.See too esitati kõigepealt skulptor Agostino di Ducciolt, kuid tal ei käinud jõud kunstiliselt üle sellest tohutust marmorplokkist.Mitmed proovisid peale teda veel kuid tulutult.Lõpuks leiti vääriline meister Michelangelo kes too lõpuni viis.Piibli Taavet oli omandanud Firenze linna jaoks süboolse tähenduse.Ta oli pealtnäha

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
Konspekt ptk 15-18
7
docx

Konspekt ptk 15-18

Ümbritevate hoonete fassaade kujundasid korrapärased sambad. Keskel Trajanuse ratsamonument, tagaküljel Basilica Ulpia. Basiilika oli avalike ehitiste tüüp. Basiilikates peeti kohut, tehti ära, korraldati poliitilisi koosolekuid. Ristkülik, mille jaotasid sambad kolmeks osaks (löövid), kusjuures keskmine oli kõrgem. Kesklöövi seintes olid aknad (kõrgel). Trajanuse foorumil Trajanuse sammas, mis sisaldas ka ta matuseurni. Koosneb alusest ja 19 silinderjast marmorplokist ja on ca 30m kõrge. Kunagi oli tipud prajanuse pronksfiguur. 200m pikk marmorisse raiutud reljeefriba (teemaks Trajanuse sõjad daaklastega) ümbritseb sammast spiraalselt. Roome relieef oli realistlik ja püüdis olla korrektne (mõned idealiseeritud, nt Augustusest). Ara Pacis on osaliselt säilinud. Eeskujuska ateena Parthenoni naose friis; kujutab rooma asutamist ja augutust rongkäigus. Levinud saavutuste puhul monumendid ja napisõnalised raidkirjad. Kujud pandi esinduslikesse paikadesse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Ajalugu - konspekt ja pildid
48
doc

Ajalugu - konspekt ja pildid

MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) - Teine kõrgrenessansi geniaalne kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, maalikunstnik, luuletaja. Ise pidas ennast ennekõike skulptoriks.Kunstnikuks kujunemisel oli väga tähtis roll tutvumine Medicite antiikskulptuuride koguga ja Masaccio freskode stuudium Barnacci kabelis. Täiesti vaba antiigi mõjudest ja harmooniliseim skulptuur Michelangelo algusperioodi loomingus on ,,Pietà" Rooma Peetri kirikus (1500). Valmistatud ühest marmorplokist Mida looming endas peidab on see, et Madonna kurbus ­ see tähistab klassikalist idealismi ja kristlikkut vagadust ning tema väljasirutatud käed ­ leppimist saatusega 1504 valmis kolossaalne marmorist ,,Taavet" (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio ees Piazza della Signoria'lsümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese võitleja ideaaltüüp. ,,Taavet" tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas.

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. 2.Kirjelda keiser Trajanusega seotud rajatisi Rooma linnas. Keiser Trajanuse foorumile pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Trajanuse sammas sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja 19. silinderjast marmorplokist ning on ligi 30 m kõrgune. Sammast ümbritseb spiraalina ligi 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur. 3.Kirjelda basiilikat. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumi osaks ­ lööviks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
221 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun