Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli täiuslik kehaline ilu Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub) Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Polykleitose ´´Odakandja´´ U 450- 430 e.m.a Rooma marmorkoopia Polykleitos on loonud kreeka sõdalase- atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanoniks Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatilise arvutusega Myron ´´Kettaheitja´´ U 450 e.m.a Rooma marmorkoopia Originaalkuju oli
Herakles taevavõlvi kentauridega. Figuurid kandmas. u. 460 e.m.a. Zeusi templi Leinav Athena. u. 460. Metoop Zeusi templilt tümpanonilt Olümpias. e.m.a. Olümpias. Myron. Poseidon Artemisioni Kettaheitja. u. 450 Myron. neemelt. u. 455 e.m.a. e.m.a. Rooma Athena. u. 450 e.m.a. marmorkoopia. Polykleitos. Haavatud amatsoon. Odakandja. u. 450-430 Pheidias (u. 490-430 435 e.m.a. Rooma e.m.a. Rooma e.m.a.) marmorkoopia. marmorkoopia. Perikles, Ateena Praxiteles (u. 385-335 Lysippos (u. 370-300 riigimees. 425 e.m.a
selline uudne asend jättis mulje liikumisest. · Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. ·Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, üldtuntud `'Kettaheitja'' looja. Myron. Kettaheitja. u. 450 Polykleitos. e.m.a. Rooma marmorkoopia. Odakandja. u. 450-430 e.m.a. Rooma marmorkoopia. · Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda "ülevaks stiiliks''), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse ("ilus stiil"). · Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt Praxiteles (u
Forum Romanum. Rooma vanim foorum millest kujunes kristliku kirikuhoone üks kaasajal. tüüpe Rõivastatud neiu, Colosseum. omaaja kohta hiiglaslik amfiteater, mahutas u. 50 000 pealtvaatajat. Myron. Rooma marmorkoopia. Basiilika põhiplaan. *kirikuhoone sissekäik läänepool. *lööv-pikkihoone transept-põikihoone
jumalannakujudes. Tema leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toe vastu. PRAXITELES. APOLLON SAUROKTONOS ( u. 350 e.m.a ) PRAXITELES. KNIDOSE APHRODITE ( u. 350. e.m.a ) Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus. LYSIPPOS. KRAAPIJA ( u. 330 e.m.a ) . Rooma marmorkoopia. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid
paljalt(tavaliselt oli ka tugi, et skulptuur oleks tasakaalus). Zeusi tempel Dooria stiilis tugev, mehine ja lihtne. Sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Ülaosas käib ümber templi kaunistusriba friis. Materjaliks marmor Zeusi tempel Skulptuur Kettaheitja Myron ~450e.m.a Rooma marmorkoopia Klassikaline skulptuur Skulptuur Noormehe kuju Nn.kuros Volomandrast ~600e.m.a Arhailine skulptuur Vaasimaal Punasefiguuriline krateer Niobe laste tapmine ~460450 e.m.a. Rooma kunst Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja ristvõlv) ja kupleid. Skulptuure oli rohkem säilinud kui maalikunsti
leppis). Zeus andis Heraklesele kaasaks oma tütre HEBE - õitsva nooruse jumalanna. Kunstis on Heraklesest rohkesti üksikkujutisi vaasimaalidel ja pisiplastikana. Paljudel reljeefidel on kujutatud tema vägitegusid. Muuseumides ringi jalutades tunneme Heraklese juba kaugelt ära tema jõulise kehaehituse, kuid ka lõvinaha ja nuia järgi. NB! Suurenda pilti! Lysippos. Farnese Herakles. Rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Napoli Arheoloogiamuuseum. Thorvaldsen. Hebe. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia Lysippose pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk. Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva
hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi varemed vajusid aegapidi pinnasesse, sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. 1863.a. avastas inglise insener Wood templi asukoha Türgis. Hellenistlikul perioodil skulptuur muutub realistlikumaks, rahutumaks, tundeküllasemaks. Peatähelepanu inimlikel kirgedel, kannatuste ja piinade kujutamisel. Pildil Surev gallialane, rooma marmorkoopia, 3 saj.eKr. U. 160 eKr. rajati suur Zeusile ja Athenale pühendatud altar - Pergamoni altar. Vaated altarile ja selle maketile (üleval) Berliini Pergamoni muuseumis. Pergamoni altari reljeeffriisil on kujutatud jumalate ja gigantide võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr..
Meeste iluideaalile: atleetlik kuju, vormis, ülistatakse hästi arenenud keha Naiste ideaal: rõivastatud keha ⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆⬆ KREEKA SKULPTUUR 20.nov Klassikaline ajajärk Kaob täitunud poos, keerukamad liigutused ja huvitavamaks Kasutatakse kontraposti( tugijalad) Ühe jalaga maapinnal teine nõjatub vastu maapinda Muutuvad anatoomiliselt õigemaks Polykleitos-> odakandija (kontrapost, ideaal keha, õigetes proportsioonides Myron-> kettaheitja (liikuv, tasakaalukas, Rooma marmorkoopia) Myron-> Ateena Pheidias (Koht) -> Zeusi kuju Olümpia templis Kõrgreljeef HELLENISMIPERIOOD emotsionaalne skulptuur, teatraalsed Kunst muutub Suuremõõtmelised skulptuurid Milo Veenus MAALIKUNST maale pole säilinud l Vaasimaale on (erineva kujuga nt krateer(veini ja vee segamiseks) ) Hilisem perioodil on geomeetriline Pärast läheb mustafiguuriliseks 27.november Etruskid u 8.saj Asukoht pole teada, Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel elasid
hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis pääsesid plahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. saj. algul Londonisse Briti Muuseumi. On olnud juttu nende tagastamisest Kreekale. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München b) Parthenoni sees paiknenud Athena Parthenose miniatuurne marmorkoopia. Rahvusmuuseum, Ateena. c) Parthenon tänapäeval Akropolile pääses läbi sammastatud väravaehitise. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike Athena Nike tempel, mis on tänapäeval fragmentidest taastatud. Ka selle hoone projekteeris Kallikrates. Väravast siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna hiiglaslikku kuju, mis oli arvatavasti samuti Pheidiase töö. See kuju oli nii suur, et jumalatari
skulptori PHEIDIASe3 loodud jumalanna Athena kuju nn. Athena Parhenos. See kuju oli 36 m kõrge ja materjaliks kasutas Pheidias elevandiluud ja kulda. Loomulikult langes selline aare peagi sõjasaagiks. Praegu säilitatakse Ateena Rahvusmuuseumis sellest suurteosest väikest marmorkoopiat. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München b) Parthenoni sees paiknenud Athena Parthenose Rooma-aegne miniatuurne marmorkoopia. Rahvusmuuseum, Ateena. (NB! Pheidiase kullast ja elevandiluust originaal oli 36 m kõrge) c) Erechteion ja karüatiidid tänapäeval NB! Suurenda pilte! Elgini marmorkujud Briti Muuseumis (originaalid) 160 meetri pikkuselt keerdus ümber ehitise marmorfriis, mille reljeefidel kujutati Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kahjuks on praegu Akropol varemeis. Kui 17
annaabi.ee 
