"Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi,
Proosatekst, mille esmatrükk ilmus 8. septembril 1952. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid
Nimelt pean silmas materiaalsemat poolt. Seda poolt, mida saab käega katsuda või pangaautomaadi ekraanil imetleda. See on raha. Just see sama vahend millegi soetamiseks, mis muudab pooled õnnelikuks ning teised õnnetuks. On olemas inimesi, kes rahast ei hooli ega unista. Nemad täidavad originaalse inimese rolli, ehk teisisõnu rolli, kuhu pani meid meie looja. Raamatu ,,Vanamees ja meri" peategelane Santiago on ridade vahelt lugedes just selline inimene. Santiago ning marliin mõlemad näitavad välja märke uhkusest, aususest ning julgusest. Mõlemad raamatutegelased on seotud igavese seadusega: nad peavad tapma või neid tapetakse. Ükski neist märkidest ei seo ennast rahaga ning see näitab raamatu veel ühte sügavamat mõtet materiaalsus ei loe ning kõik on võrdsed. Selge on see, et Santiago kaheksakümne nelja päevane halb õnn või tema luhta läinud katse kinnitada endale kogenud kaluri staatus proovides seilata kaugele ookeanile on tugev
Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus. Kui vanamees oli kala ära tapnud ja paadi külge sidunud, hakkasid haid tundma tema verelõhna. Viimased ründasid marliini mitmeid kordi ja lõpuks jäi kalast alles ainult luukere. Kui vanamees kodukaldale jõudis, oli paadi küljes ainult suur kala- skelett. Santiago tundis suurt kurbust selle üle, millega ta hakkama oli saanud. Ta mõistis, et loodus
Kuuba rahvuslill on mariposa. Kuuba loomastikule on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid, keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga. Kuubal elutsevad koolibrid kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo riigi rahvuslind. Kuuba metsades on arvukalt laululinde. Meres võib kohata umbes 900 kalaliiki, enamus neist on söödavad. Kõige hinnalisemad neist on pagrus, saagrai ja sinine marliin. Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid ja langustid. Rahvastik Kuubas elab umbes 11 miljonit inimest, neist pealinnas Havannas üle 2 miljoni. Elanikeks on peamiselt hispaanlastest sisserändajate ja aafriklastest orjade järeltulijad. Põlisrahvad, taiinod ja siboneid, hävitati või rahvastati ümber juba koloniaalajastul. Elanikkonnast on 60 % hispaania päritolu, 22 % mulatid, 11 % aafriklased ja 1 % hiinlased..
Ta on ükskõikne musta ja pruuni värvi suhtes, kuid valge ja helendav kutsub teda ligi. Austraalia allveeujujad võtavad alati ära kellad, kaelakeed ja käevõrud ega kasuta erksavärvilisi supelkostüüme. Hai liha on söödav ainult pärast töötlemist (keetmine või leotamine), kuna lõhnab ammiaagi järele. Haide vaenlaseks on delfiinid, kelle kohalolekul ei ole hai rünnakut vaja karta. Haisid praktiliselt ei esine vees temperatuuriga alla 210C. Teatud ohtu võib kujutada ka marliin ehk mõõk-kala. On andmeid tema rünnakutest väikestele laevadele ja paatidele. Ka tema käitumist ei ole küllaldaselt tundma õpitud. Kallaletungi korral, mille motiivid on teadmata, laseb ta käiku oma terava ülalõualuu, millega võib läbistada õhukesest metallist või puust laevakere. Andmeid otsesest kallaletungist inimestele teateid ei ole. Troopilistes kaldaäärsetes vetes elutseb küllalt ohtlik kiskja barrakuuda. See kuni 2 meetri
annaabi.ee 
