aastate algul valitsenud loominguvabadus. Püstitati põnevaid funktsionalistlikke hooneid, kunstnikele polnud keelatud ka mitmesugused muus -ism´id. Kahjuks kümnendi teisel poolel Stalini mõjuvõim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid - loominguvabadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. Mis on ja mis ei ole marksistlik, polnud esialgu selge. Darvinism näiteks kuulutati marksistlikuks, geneetika aga mitte, mistõttu see teadusharu hävitati. Silmapaistev geneetik, akadeemik Vavilov mõrvati. NSV Liidu kultuurielu lõigati muust maailmast ära, sobimatud autortid ja teadlased tapeti või viidi koonduslaagritesse surema. Kultuurielu sai raske hoobi. 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Kui kriis 1930. aastate keskpaigaks
kommunistliku valitsuse alla. Juunis 1975 lahkus Portugali valitsus Angolast ja Mosambiigist, mis olid olnud tema kolooniad. Võimu neis riikides haarasid marksistid. Juulis 1975 jõuti kokkuleppele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asutamises, mille eesmärgiks pidi olema poliitiliste konfliktide ennetamine ja inimõiguste kaitse. Ühinesid ka USA ja NSV Liit. Septembris 1976 suri Mao Zedong, Hiina juht. Aprillis 1978 riigipööre Afganistanis, uus valitsus nimetas end marksistlikuks. Jaanuaris 1979 Vietnam tungis Kambodzasse ja kukutas punased khmeerid. Seejärel ründas Hiina Vietnamit, ent Kambodza osas tulemusetult. Konflikt näitas sügavaid erimeelsusi kommunistlike riikide vahel. Juunis 1979 sõlmiti SALT-2 lepe USA ja NSV Liidu vahel. Jaanuaris 1979 toimus riigipööre Iraanis, võimule tulid islamiäärmuslased. Iraan oli varem olnud USA lähedane liitlane, nüüd muutus vaenlaseks. Detsembrist 1979 jaanuarini 1981 hoidsid iraani islamitudengid
19. Sajandil kujunes rahvusvahelises elus välja kolm peamist poliitilist voolu: 1)Konservatism Alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus 2)Liberalism Mõõdukad, rahvusidealistlikud, osalt ka radikaalsed. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts 3)Sotsialism Sotsiaaldemokraatia. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu ning seadis eesmärgiks õiglasema, soitsialistlikuma ühiskonna.Juhtivaks marksistlikuks tegelaseks oli Mihkel Martna. Marksistlikud ideed olid juba paarikümne aasta eest Saksamaalt Eestisse jõudnud. RAHULOLEMATUS. Aastail 1900-1903 tabas Venemaa majandust kriis, mis puudutas ka Eestit. Tööliste palk oli väike, tööpäevad aga pikad, töötingimused rasked ja kahjulikud tervisele. Rentnikud olid võlgades ning kogu pahameel oli suunatud mõisnike vastu. Rahulolematus mujal kasvas samuti ja puhkes Vene-Jaapani sõda (1904-1905). See raskendas olusid ja
+ - Tööjõu üle kontroll + Kapitalist Manager - Väikekodanlus Töölised Selline jaotus ei pea oluliseks omamist (nagu nägime, on see hajunud ja anonüümseks saanud), aga alus on ikkagi tootmissuhetes, mistõttu sellist teooriat võib ka pidada mingil määral marksistlikuks. 4. Kihtidesse jaotamine ühe teguri najal, nt. sissetulekud; ametid. Sissetulekute järgi võib inimesi jagada kategooriatesse väga mitmel viisil, kustkohast täpselt skaala tükideks tehakse on suvaline. Kvalitatiivset vahet ei ole. Amet on väga tavaline jaotamise alus, kuna selle kohta on kerge hankida informatsiooni; samas ütleb amet üsna palju inimese terviksituatsiooni kohta. # Nt. küsimus turuuuringuettevõtte EMOR ankeedist: Millisel ametikohal Te töötate?
# Kapitalistid ja tippjuhid: 1, 2, 3. # Kõrgemad juhid: 2, 3. # Madalamad juhid: 2, 3. # Töödejuhatajad: 3. # Alima tasandi töötajad: puudub kontroll ka oma tööjõu üle. (Mitte ainult füüsilise töö tegijad) - selline jaotus ei pea oluliseks omamist (nagu nägime, on see hajunud ja anonüümseks saanud), aga alus on ikkagi tootmissuhetes, mistõttu sellist teooriat võib ka pidada mingil määral marksistlikuks - on aga klassijaotuse aluseks esitatud ka teisi kui majanduslike tegureid: 2b) Weber: - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu
annaabi.ee 
