üliõpilasrahutustes osalemise pärast Kaasani ülikoolist välja ja saadeti asumisele. Kuid see ei katkestanud Lenini õpinguid. Uljanov jätkas oma õpinguid eksternina Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ja lõpetas selle 1891. aastal.Lenin tegeles üsna palju keelte õppimisega, ta valdas täielikult saksa ja prantsuse keelt.Samuti tegeles ta ka õigusteaduslike kirjanduse uurimisega, ehkki tema peamine lektüür koosnes marksistlikest raamatutest. Karjääriastmed: Peale Peterburi ülikooli lõpetamist hakkas ta tööle Samaaras vandeadvokaadi abina. Vladimir Lenin oli Venemaa bolsevike juht,NSVL esimene valitsusjuht ja Leninismi rajaja. Ühiskondlik tegevus: Kõikjal kus Uljanov elas ja töötas asutas ta marksistlikke ringe ja asus nende ettetsa.See oli tema puhul enesestmõistetav.Seetõttu tuligi tal tihti vanglas istuda. Oma eluea jooksul kirjutas V
Uuris väga palju Mehhiko rahvakunsti traditsioone ja eksperimenteeris Itaalia freskomaalijate tehnikaga, luues oma isikupärase kujutamislaadi. Oma freskodes kujutas ta füüsilist tööd, vaesuse ja kiriku kurjuse hävitamist ning kapitalismi kadumist. Tema kujundikeel oli ääretult jõuline. Oli skandaalses abielus Frida Kahloga. Sellest abielust on kirjutatud ka raamat "Diego ja Frida". Suri 24. novembril 1957 südamerabandusse. Mõnda huvitavat: Palju on räägitud tema marksistlikest vaadetest, kannibalistlikest kalduvustest, sõprusest Lev Trotskiga, ülivarajasest seksuaalhuvist, suhetest paljude naistega jne. Võib öelda, et peale suurepärase kunstnikule oli Riveras ka palju muud. Külastades 1930.40 aastatel korduvalt USAd tõi Rivera oma seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast ka avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides nii kunstnikke kui ka lihtsaid ametnikke. Tema maalidest ja freskodest :
üliõpilasrahutustes osalemise pärast Kaasani ülikoolist välja ja saadeti asumisele. Kuid see ei katkestanud Lenini õpinguid. Uljanov jätkas oma õpinguid eksternina Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ja lõpetas selle 1891. aastal.Lenin tegeles üsna palju keelte õppimisega, ta valdas täielikult saksa ja prantsuse keelt.Samuti tegeles ta ka õigusteaduslike kirjanduse uurimisega, ehkki tema peamine lektüür koosnes marksistlikest raamatutest. Lenini teekond : Peale Peterburi ülikooli lõpetamist hakkas ta tööle Samaaras vandeadvokaadi abina.Kõikjal kus Uljanov elas ja töötas asutas ta marksistlikke ringe ja asus nende ettetsa.See oli tema puhul enesestmõistetav.Seetõttu tuligi tal tihti vanglas istuda.Susenskojes asumisel olles sai ta aga niipalju kergendust, et sinna lubati ka Ufaa kubermangust asumisele saadetud Nadezda Krupskaja kui Lenini mõrsja. Susenskojes nad ka 1898. aasta juulis abiellusid. 1893
See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab ühiskonnas nö liikuva tasakaalu..
Tõi Briti antropoloogiasse loomingulise lähenemise rituaali tõlgendamiseks Oluline on muutuse märkamine ühiskonnas o Siiski tuleb ka tema uurimustesse sisse stabiilsuse teema stabiilsuse vahel on konfliktsed pausid o (Leach ei nõustuks, et stabiilsus reaalsuses eksisteerib) Manchesteri koolkond: Tuntuimad liikmed E. Colson, A. L. Epstein, V. Turner, W. Watson Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest kogukondade dünaamika suhe poliitilise ja majanduskiku kontekstiga Suuresti 'case study' põhine Tihe argumentatsioon, kritiseerisid teisi mõtlejaid Teemad: klassivõitlus, rassism, linnastumine ja selle seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega Piirkonnaks peamiselt Aafrika Aafrika ekspertlus Briti kontekstis Põhiideed tekkinud uurimisväljal olles see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat
Konflikt ja vastuhakk on juba ühiskonna olemuses Manchesteri koolkond - Grupp teadlasi, kes olid algselt õppinud Oxfordis ja sealt liikunud Manchesteri ja Rhodes- Livingstone'i Instituuti. Jagasid ühiseid vaateid ja huvisid. Tuntuimad: Elizabeth Colson, Anthony L. Epstein, J. Clyde Mitchell, Victor Turner, Bruce Kapferer, William Watson ja hiljem ka Edmund Leach, Frederik Barth ja Richard B. Werbner. Huvituti konfliktiuuringutest Mõjutatud marksistlikest ideedest. Manchesteri koolkond on suuresti 'case study' põhine Väga tihe argumentatsioon. Pööratakse tähelepanu teemadele, mida teised palju ei puudutanud: klassivõitlus, rassism, linnastumine, linnastumise seos vaesumisega, inimeste võime harjuda erinevate majanduspoliitiliste väljakutsetega. Piirkonnaks peamiselt Aafrika. Põhiideed tekkinud väljal olles see, mida antropoloog nägi, muutis tema teooriat.
Comment: Siia diskursusest-täispositiivsus 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 23 Alles sellest nö "jäägist" lahtiütlemine so struktuurse määramatuse täielik omaksvõtt avab tee post-marxismile, millest, kui lubate räägin, hästi lühidalt postmodernismi loengus, sest siin on olulisi kattuvusi. Materialid: http://www.marxists.org/ Viited sealt. . 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 1 4. loeng Kultuurisotsioloogia 2 Kokkuvõte marksistlikest teooriatest... Makro- ja mikroteooriad sotsioloogias põhiproblemaatika Marksistlikud teooriad eeskätt kui makroteooriad. Samuti paljud antropoloogiateooriad (nt strukturalism, funktsionalisim). Osaliselt viitab see eristus ka Ameerika ja Euroopa traditsioonide erinevustele. mikro - makro agency - stuktuur Agency mõiste, mida eesti keelde väga raske ühe sõnaga tõlkida agency = otsetõlge e.k ,,tegevus, toime" kult.teoreetiline tähendus individuaalne tegutsemisvõime
eesmärgis. Riik oli marksismi jaoks ianult vahend, et kukutada kapitalism ja nii kaua võis proletariaat riiki kasutada, kui toimub üleminek. Kui on kommunism loodud, siis polnud riigil Marxi seisukohst mitte mingisugust rolli, riik lakkab eksisteerimast. 1878 kehtestati Saksamaal antisotsialistlik seadus. Pärast Bismarcki 1890ndatel tuli uuesti sots.dem ametlikult kokku, siis võeti vastu Erfurti programm, mis oli padumarksistlik ja lähtus selgelet marksistlikest revolutsiooniiideedest. Huvitav olukord Saksamaal: teoreetiliselt ja ideoloogiliselt lähtus saksa sots.dem partei marksismist eesmärgiga jõuda proletariaadi diiktatuurini, kuid tegudes hakkas saksa sots.dem tüüpiliseks poliitiliseks parteiks: aktiivselt osaleti demolkraatlikes valinmistes, oldi opositsioonierakond, olid väga konstruktiivsed,lähtusid parlamentarismireeglitest, kasutasid ainult seaduslikke vahendeid. Vaatamata oma partei programmile, siis