joonistamine jäigi tema püsivaks harrastuseks. Majakovski elu muutus järsult, kui tema isa, olles hea tervise juures ning igati eeskujuks noorele Valdimirile suri 1906. aastal tühisest kriimustusest tekkinud veremürgitusse. Sellest sai alguse Majakovski puhtusekultus. Täiskasvanunagi kartis ta süsti nign ei joonud keetmata vett. Peale isa surma kolis perekond Mosvasse, kus raha teenimiseks noor Majakovski müüs oma joonistusi. Moskvas tutvus ta üliõpilaste-marksistidega ja vaimustus nende tegevusest. 15- aastasena astus Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse. Elu muutus kirevaks ja ohtlikuks, kuid see sobis mässumeelsele noorukile suurepäraselt. Täites mitmeid ülesandeid arreteeriti teda kokku 3 korda, millest kõige pikim kestis 11 kuud üksikkongis. Majakovski pidas kongis veedeud aega väga oluliseks enda välja kujunemise jaoks. Seal avastas ta enda jaoks luule ning proovis ka ise tollaseid kuulsusi jäljendades värsse luua. 1911
vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878. Stalin õppis1888-1894 Gori vaimulikus õppeasutuses (põhikoolis), mille lõpetas juunis 1894 üliheade tulemustega. Ja siis astus Tbilisi Teoloogilise Seminari esimesele kursusele. Järgmisel aastal tekkisid tal esimesed kontaktid Kaukaasiasse asumisele saadetud marksistidega. 1899 loobus õpingutest seminaris, kuna oli otsustanud edasise elu siduda poliitilise tegevusega. Ühe versiooni kohaselt heideti poliitilise tegevuse pärast seminarist välja, teise versiooni kohaselt oli sunnitud lahkuma eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Detsembris asus tööle Tbilisi Füüsika Observatooriumis.1900 aastal hakkas ta juhtima tööliste massilist streiki Tbilisi Raudtee Keskdepoos. Aasta pärast loobus ta tööst
ratsionaalset arusaamist moraalist ja piiratakse nõnda tema vabadust. Viimase mõiste juures tuginetakse Bakunini määratlusele vabadusest kui omaenda mõistusest ja õigluse mõistest juhindumisest. Seega hõivab õigussüsteem anarhistide arvates üksikisiku mõistusele ja kõlbelisusele kuuluva koha. Nagu mainitud, on anarhistidel õiguse-kriitikaga seotud eraomandi, kapitali akumulatsiooni kriitika. See võimaldavat tööliste ekspluateerimist. Siin on anarhistidel ühtne seisukoht marksistidega. Goodwini väitel analüüsis Proudhon ekspluateerimist varem kui Marx. Proudhon leidis, et tööandja maksab üksikule töölisele tema pingutuse eest, kuid ei maksa midagi kogu tööjõu kollektiivse pingutusega loodud väärtuste eest: just see kollektiivne lisa moodustab ülejäägi. Ta järeldas, et akumuleeritud kapital tuleks jagada kõigi vahel, sest keegi ei võivat pretendeerida teisi välistavale ainuomandusele. Marx on selgelt siit laenanud.
- Tuumiksüsteem (arenenud tööstusriigid) - Perifeeria (Tuumikriigid ekspluateerivad neid ning nad on vaesed) - Semi- e. poolperifeeria (riik, mis asetseb tuuma ja perifeeria vahel ja saab kasu perifeeriast, kuid peab panustama tuuma) Esindaja I. Wallerstein Realistid ja liberaalid väidavad, et marksistlik teooria aegus pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Postpositivistid ei nõustu Marksistidega, kes leiavad, et kõige tähtsam aspekt, mille ümber kõik muu pöörleb, on klass. 4. Konstruktivism Väidab, et olulised aspektid rahvusvahelistes suhetes on ajalooliselt ja sotsiaalselt juhuslikud, mitte vältimatud tagajärjed, mis tulenevad inimloomusest või muudest olulistest maailmapoliitika omadustest. Maailm on konstrueeriv. Keegi ei tea tegelikult, kuidas asjad päriselt on. Kui eelnevad teooriad tõlgendavad, siis see ei tõlgenda maailma. Proovib
Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja Gotha programm (Marxi kriitika), Erfurti programm. Lassaliaanid- (Lassalle)- Üldise Saksa töölisühingu looja, et kukutada kapitalistid. Tema lahknevus Marxist- Lassalle meelest tuli demokr kasvatada, Marx tahtis revol ja ei näinud riigil kohta. Eesmärk luua kooperatiive, et riik aitaks neid finantseerida. Üldise valimisõiguse toetaja. Tema toetajad jätkasid pärast tema surma tegutsemist. Nad ühinesid Saksa marksistidega ja selle tulemuseks oli esimene sotsiaaldemokraatlik partei. Sealt tuli ka Gotha kompromissiprogramm, mis hõlmas nii Marxi ideid kui ka Lassalle demokraatlikke lahendusi. Marx kritiseeris seda, väidetavalt liiga liberaalne. Siis võeti vastu Erfurti programm, mis pidi andma täieliku löögi kapitalismile ehk siis oli palju karmim. Demokraatlik evolutsiooniline sotsialism vs revolutsiooniline sotsialism.
Juhtivale kirjamehe pos-le tõusmisele aitasid kaasa Lenini hea sulejooks, oskus end arusaadavalt väljendada, ka talle omane fanatism, tähtis oli vaid revolutsiooni tegemine ja süvendamine. Aitas tema tähelennulisele karjäärile kaasa tõsiasi, et Vm sotsdem liikumine oli alles lapsekingades, paljudest erimeelsetest org-st erimeelne konglomeraat, oli erinevaid vaateid, kõigi väidetega polemiseerides sai Lenin kiiresti tuntuks. Polemiseeris edukalt ka legaalsete marksistidega- nood leidsid, et kõigepealt vaja Vm-l teostada kodanlik-demokraatlik revolutsioon, aga pärast seda tuleb revolutsioonist loobuda ja legaalsete vahenditega ehitada üles sotsialism. Lenin oli seda meelt, et oli vaja rohkem revolutsiooni. Väitles ka nn bundistidega, nood leidsid, et iga Vm rahvus võib luua omaenda partei, parteiline autonoomia. Nende vastu oli Lenin ka halastamatu ja armutu, leidis, et jõud on ühinemises ja ühistegevuses, lahkulöömist rahvuslikult alusel ei saa olla
annaabi.ee 
