Seda olid levitanud mitmed Peterburist ja Moskvast siia asumisele saadetud sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased. · Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. · 1903. a hakaks Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht ,,Uudised", millest võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia algust · Eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat . · ,,Uudistele" tegi kaastööd ka Eduard Vilde, Karl Ast Punased aastad · 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. · 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist
stabiliseerimise huvides ja demokraatiat. Seda olid levitanud mitmed Peterburist ja Moskvast siia asumise saadetud sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased. Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht ,,Uudised", millest võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia algust. Eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat. Nende olukorda raskendas tõsiasi, et nende Venemaa mõttekaaslased suhtusid väikerahvaste iseseisvustaotlustesse reeglina eitavalt, nähes neis kodanluse salasepitsusi tööliste vääramiseks õigelt, internatsionaalse solidaarsuse teelt. Punased aastad 20. sajandi algusaastatel tabas Venemaa majandust kriis, mis mõjutas ka Eestit. Hakati nõudma lühemat tööpäeva, töötingimuste parandamist ja palgalisa. Maal haakus sellega
Sotsiaaldemokraatia levik 20.saj alguseks oli Eesti kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mote. Seda olid levitanud mitmed sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased. Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. 1903.a hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht "Uudised", milles võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat. "Uudistele" tegi kaastööd ka Eduard Vilde, nimekaks sotsialistiks kujunes ka Karl Ast. Eesti sotsiaaldemokraatide ülukorda raskendas tõsiasi, et nende Venemaa mõttekaaslased suhtusid väikerahvaste iseseisvustaotlustesse reeglina eitavalt, nähes neid kodanluse salasepitsusi tööliste vääramiseks õigelt, internatsionaalse solidaarsuse teelt. Samas ei olnud eesti sotsiaaldemok erimeelsusi VSDTP nende seisukohtade osas. Punased aastad 20
Anderson: rahvus pole muud, kui ettekujutatud kogukond. Läbi teoste ja propaganda on tekitatud mingis elanikkonnas kogukondlik solidaarsus, loodi müüdid, konstrueeriti rahvuslikud väärtused. Rahvus on ajalooliselt ehitatud. Propaganda, kus rahvus ühendas kõiki klasse. Ettekujutus, et inimestel on ühte side, kuigi üksteist ei tunta- rahvuslik vend. Rahvust võib ka dekonstrueerida ja väärtused (Hobsbawm, Liebknecht).- marksisti teoreetiud rahvuse kujunemisel C. Geertz, Anthony D. Smith Primordialistid- nad rõhutavad, et rahvus ei ole modernne, etnilisel pinnal on rahvuslikku kuuluvust alati olnud. Kokkukuulumine on igipõline nähtus. Friedrich Ludwig Jahn-oli liikumise eestvedaja. Võimeline oli keskajal üsna võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa võimlemisseltse ja saale. Tahtis
Ainult ideetud ametnikud ja rumalavõitu "idealistid" usuvad, et inimesed lähevad surma selliste, lubatagu öelda, loosungite nimel. Bismarcki poolt alustatud kampaania edukaks läbiviimiseks puudus kogu selle kampaania ideeline kandja. Vaat´, miks oli Bismarck sunnitud seadma ka oma seadusandluse läbiviimist ennast sotsialistide vastu teatud sõltuvusse sellisest asutusest, mis juba iseenesest on marksistliku mõtlemisviisi sünnitiseks. Kohtunikuks oma vaidluses marksisti-dega oli Bismarck sunnitud määrama kodanliku demokraatia, kuid see ju tähendas kitse laskmist juurviljaaeda. 87 Kõik see lähtus loogiliselt sellest, et võitluses marksismi vastu puudus teine, vastupidine idee, mis oleks omanud samasugust külgetõmbavat jõudu. Kogu Bismarcki kampaania tulemuseks sotsialistide vastu oli vaid pettumus. Kuid kas Maailmasõja alguses ei olnud selles suhtes olukord teine? Kahjuks, ei!
annaabi.ee 
