õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid sel perioodil suri tema abikaasa. 1720 hakkas otsima uut töökohta. 1721 saatis ta Brandenburgi markkrahvile piduliku pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, selle perioodi kõige suurejoonelisema kogumiku, mida tuntakse „Brandenburgi kontsertide“ nime all. 4. J. S. Bachi vokaalmuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! Bachi kirikukantaat nr 140 „Wacht auf, ruft uns die Stimme“ on väga iseloomulik tema Leipzigi- aja loomingule: lisatud on lüürilisi kommentaare retsitatiivide ja aariatena. Kantaat on mõeldud pühapäevaks, mis vahetult eelneb advendiajale
Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele.Bachi uuendused:HTK-hästi tempereeritud klaver; helihark 144Hz, pöial, pedaal, kõnelev muusika. JOHANN SEBASTIAN BACH(21.03.1685-1750). 1721 Bach BRANDENBURGI KONTSERDID, pühendatud markkrahvile. Tooma kiriku kantori ja linna muusikadirektor.Igal pühapäeval kantaat. Leipzigi kõrgpunktiks MATTEUSE PASSIOON(1727-29). 1740.eemaldus muusikaelust. Suri pimedana. Üksik ja kinnine pereinimene. Sai kuulsaks peale surma. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759). Palju oopereid. Hannoveriga Inglismaale. Isa kirurg/habemeaja. Maeti sinivereliste hulka(Westminster Abbey'sse). Orel ja viiul. Ka pime. Ei abiellunud kunagi(särav selts- konnainimene, eelistas mehi). Kuulus eluajal
orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Tuntud teosed klaviirile · Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846-869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. · Prantsuse süiidid. BWV 812-817 Selle perioodi kõige suurejoonelisem teos oli kontserditsükkel "Brandenburgi kontserdid", mille ta saatis Brandenburgi markkrahvile sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. Leipzigis ( 1723-1750 ) oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati. Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed. Tuntud suured oreliteosed · 6.Triosonaati orelile BWV 525-530 · Tokaata ja Fuuga d-moll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538
Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721. aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. 1722. aastal vabanes Leipzigis üks hinnatuim kantorikoht. Bach esitas end kandidaadiks ja sai selle koha. Sellega kaasnes veel Leipzigi muusikadirektori töö veel neljas Leipzigi linnakirikus. Peale selle poistekoori juhatamine ja laulu õpetamine ja pea igaks suuremaks kirikupühaks muusika kirjutamine. Koori, solistide ja orkestriga pidi Bach igal
ja hiljem Hamburgi linna muusikadirektorina- tema kuulsus ületas kaugelt isa oma! Töötingimuste poolest on peetud Kötheni perioodi üheks õnnelikumaks Bachi elus, ometi vaatas ta uute töökoh- tade järele. Üheks põhjuseks oli kindlasti see, et Bach oli äralõigatud oma lemmikust- orelist! Teine arvatav põhjus oli vürsti abiellumine noor vürstinna oli kunstivõhik ja tema poolehoid kuulus hoopis teistsugusele muusikale... 1721.aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile kuuest orkestrikontserdist koosneva kogu. See oli tema Kötheni-perioodi kõige suurejoonelisem teos, mida tuntakse Brandenburgi kontsertide nime all. Sellise hinna- lise kingituse taga oli tõenäoliselt soov saada kapellmeistri koht Brandenburgi krahvi õukonnas. 1722.aastal jäi Leipzigis vabaks Saksamaa hinnatuim kantorikoht ja aasta pärast sai Bach selle endale. IV LEIPZIG 1723-1750
instrumentaalmuusika kirjutamisele kaasa ka seal valitsenud ning kirikus kunstmuusikat tauninud kalvinism. Peamised zanrid, milles Bach orkestriteoseid kirjutas, olid kontsert ja süit. Neist esimeses jäljendas ta Vivaldi soolokontserdi vormi, kuid lisas sinna endale omase polüfoonia. Seega olid tema orkestrimuusikas kõik partiid võrdsed, igal pillil oli täita justkui solisti roll. 1721. aastal kogus Bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need pühendusega Brandenburgi markkrahvile. Kuigi kontserte Brandenburgi õukonnas kunagi ei esitatud, osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama Brandenburgi kontsertideks. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin, mistõttu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043.
Maria) Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal- kui vokaalteostes. Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses õukonnas ja neli orkestrisüiti, mis koosnevad enamasti tantsudest, kuid sisaldavad ka mõningaid mittetantsulisi palu. Orkestrisüit nr 3 D-duur, Aaria (B nimetas aariateks kauni pika meloodiaga aeglaseid instrumentaalseid palasid) B vokaalsed suurteosed valmisid enamasti seoses töökohustustega Leipzigi Tooma kirikus, kus igal pühapäeval ja kirikupühal toimus kirikukantaadi ettekannne (säilinud ca 200 kantaati). Kantaat sai 17
väljaheitmine). Pernstein pidi kuni oma surmani eksiili jääma. 1330. aastal Riia linn langes ordu võimu alla. Põhja-Eesti üleminek Saksa ordu Liivimaa harule- Peale jüriöö ülestõusu selgeks võitjaks sai Saksa ordu. Allikate nappuse tõttu ei saa teha järeldusi Jüriöö sündmuste poliitiliste tagamaade kohta. Eestimaa hertsogkond ja Taani kuninga linnused läksid ordu kätte. 1333. aastal Valdemar IV (Taani kuningas) lubas Eestimaa hertsogkonna oma õemehele, markkrahvile Ludwigile. Leping sõlmiti 1346. aastal - Taani müüs Eestimaa hertsogkonna 19 000 marga eest ordule, millest 6000 marka läks markkrahv Ludwigile kaasavaraks. Mõned vasallid polnud rahul uue võimuga ning 1348. aastal taotlesid Rootsi või Taani kuninga võimu alla sattuda, kuid asjatult. "Rõivastustüli"- Konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Konflikt sai alguse kui reformisid peapiiskopid Blomberg ja Zinten 1373-1374. aastal paavsti korralduse